Tööturu vaates näitab see selgelt, et töötajatele lähevad korda lihtsad ja inimlikud asjad, kommenteeris trende Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi.
Töötajad hindavad enim palka, hoolivust ja selgeid ootusi
Konkurentsivõimelist palka ning tööandja hoolivat ja väärtustavat suhtumist peab äärmiselt oluliseks 70 protsenti Eesti tööturul töötavatest inimestest. Üle poole inimestest näeb motiveerivat palka ühena kolmest kõige määravamast tegurist tööandja valikul. Töötajate väärtustamist ja neist hoolimist toob aga kolme kõige tähtsama ootuse seas välja ligi 30 protsenti vastanutest.
Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul näitavad Kantar Emori uuringu tulemused selgelt, et väärtustatakse stabiilsust, aga ka pehmeid inimlikke väärtusi.
Teemägi selgitas, et suure tööandjana tajuvad nad tööturul, et inimeste ootuste sisu ja sõnastus võivad erineda, ent pea alati on ühiseks märksõnaks juhtimiskvaliteet ja inimlikkuse mõõde.
„Eesmärkide selgus sai viimati kõige tugevama tulemuse, ehk siis hoolivus algab sellest, kui ma saan aru, mida minult oodatakse. Sellele järgneb koostöö, mille tulemusena on töökorraldus sujuv ning töökeskkond toetab ka emotsionaalselt. Samal ajal kui juht murrab pead, kas osta kontorisse uut pingpongi või lauajalgpalli laud, ootab töötaja selgeid tööprotsesse ja seda, et ta saaks puhkusel olles päriselt välja lülituda,“ ütles Teemägi.
Hoolivus algab selgetest ootustest ja avaldub juhtimiskultuuris
„Elisa korraldab ka ise regulaarselt maja sees pühendumusuuringuid, mis on näidanud, et hoolivusega seostatakse kõige sagedamini eesmärkide selgust. Seega algab hoolivus töötaja jaoks sellest, et ta saab aru, mida temalt oodatakse. Edasi järgneb koostöö olulisus, mille tulemusena on töökorraldus sujuv ning lisaks soovitakse töökeskkonda, mis on ka emotsionaalselt toetav,“ ütles Kaija Teemägi.
Tema hinnangul on hooliv suhtumine Eesti töökultuuris juhtide seas endiselt alahinnatud. „See tundub paljudele nii elementaarsena, et sellele ei pöörata teadlikult tähelepanu. Mõeldakse, et meil on ju toredad kolleegid või ühisüritused. Teiseks arvatakse jätkuvalt, et hoolimine on „pehmode“ teema, aga tegelikult näitab see julgust panustada oma inimeste heaolusse aja kaudu, mitte läbi materiaalsete asjade.“
Kantar Emori töötajakogemuse juhteksperdi Mari-Liis Eensalu sõnul näitavad nende erinevad uuringud, et ühelt poolt seostub töötajate väärtustamine materiaalse motivatsioonipaketiga, teisalt aga juhtimiskultuuriga. Viimane tähendab muuhulgas avatud tööõhkkonda, töötajate kuulamist ning nende kaasamist otsustusprotsessidesse, eriti siis, kui valmistatakse ette või viiakse ellu muudatusi.
„Töötajatest hoolimine ja nende väärtustamine on lubadused, mida on lihtne anda, aga neid tuleb praktikas tõestada – siis, kui on aeg töötajatele heade tulemuste eest preemiat maksta või keerulisematel aegadel töökohti hoida,“ lisas Eensalu.
