Iga seitsmes töötaja tahaks teada, kui palju teenib tema ülemus või kolleeg. See info ei ole enamasti avalikult kättesaadav, mistõttu jõutakse selleni sageli juhuslikult. Üle poole töötajatest on vähemalt korra oma karjääri jooksul avastanud, et kolleeg teenib sama töö eest rohkem palka. Enamasti ei järgne sellele konkreetseid samme – ligi pooled töötajad hoiavad info enda teada ega tõstata palgateemat tööandjaga.
Palgast rääkimine on endiselt pigem tabu
Kui palgainfo tuleb välja salaja, kaasneb sellega pettumus ja kibestumine ning iga viies töötaja hakkab ebavõrdsest palgast teada saades uut tööd otsima. Kuigi töötajad ootavad palgaandmete läbipaistvust, peetakse palgast rääkimist Eestis endiselt pigem tabuks.
Enam kui pooled töötajatest ei ole viimase 12 kuu jooksul oma palgast tööandjaga rääkinud. 29,7 protsenti peavad selle põhjuseks veendumust, et palka nagunii juurde ei saaks, 28,6 protsenti nimetasid tööandja vähest avatust palgaläbirääkimistele, 14,4 protsenti hirmu küsida palgalisa, 10,8 protsenti kartust, et teema tõstatamine võib rikkuda suhteid töökohal ning 10,7 protsenti vähest enesekindlust või teadmatust, kuidas palgalisa küsida.
„Kui palk on saladus, on usaldus samuti kadunud. Iga kord, kui juhid palgateemat väldivad, kaotavad nad midagi – usaldust, inimesi, mainet,“ sõnas CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder.
Uuringust selgub, et pooled töötajad pooldavad palgaandmete avalikustamist, samas kui kolmandik pelgab, et see võib tekitada kollektiivis pingeid. Selge palgapoliitika ei mõjuta vaid sisekultuuri, vaid ka tööotsinguid. Üle poole tööotsijatest kandideeriks suurema tõenäosusega, kui töökuulutuses oleks palganumber välja toodud. Paljud tööotsijad on kandideerimisest loobunud just seetõttu, et palk oli töökuulutuses mainimata.
Uuringu viis läbi Alma Career Estonia OÜ (CV.ee), kes pakub tööandjatele ja tööotsijatele suunatud teenuseid ja erilahendusi. Kokku osales uuringus 2001 tööotsijat.
