14.01.2016 Neljapäev

Viis aastat eurot: kas Eestile kasulik või mitte?

Kindlasti on euro kasutuselevõtmisel mitmeid positiivseid mõjusid, kuid majanduse tugevuse ja stabiilsuse määravad esmalt ära hulk muid tegureid, sealhulgas näiteks piisav nõudlus (Eesti puhul eriti välisnõudlus) ja äritegevust toetav majanduskeskkond.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: PM

Eurosse konverteerimiskulud ja valuuta konverteerimisrisk kadusid. Eestis on väliskaubanduse mõju majandusele ja selle osakaal SKP-s kõrge. Euroalariigid moodustavad juba enam kui poole meie väliskaubandusest ning üle 60% väliskaubandustehingutest teostatakse euros. Seetõttu on ühine valuuta, mis kaotas konverteerimiskulud ja valuuta konverteerimisriski, muutis hinnad paremini võrreldavaks ning kauplemise mugavamaks, meie väliskaubandusele väga vajalik.

Konverteerimiskulude ja hindade võrreldavus on soodsaks tingimuseks ka reisimisel ning toetab meie turismi. Samas vähendas euroga seotud konverteerimistehingute kadumine valuutavahetusega tegelevate ettevõtete tulusid.

Eurole üleminekuga kadus meil valuuta vahetuskursi muutmise risk, mis iseenesest pakub nii Eesti ettevõtetele, eraisikutele kui ka välisinvestoritele stabiilsust. See mõjub omakorda positiivselt välisinvesteeringutele. Tõsi küll, enne euroalaga liitumist oli Eesti krooni kurss juba euroga seotud. Samas tuli mitmel korral teemaks krooni devalveerimise vajadus.

See, kas Eesti oleks võinud kasutada ujuvat vahetuskurssi, rakendada täielikult iseseisvat rahapoliitikat ja vajadusel oma konkurentsivõimet valuuta vahetuskursi muutmisega parandada, on juba eraldi teema. Eestis on välismaiste otseinvesteeringute osakaal SKP-st olnud suhteliselt kõrge, märgatavalt kõrgem kui näiteks Lätis ja Leedus. Välisinvesteeringute kasv on viimastel aastatel küll aeglustunud, kuid on ikkagi tunduvalt kiirem meie majanduse nominaalkasvust. Eurole üleminek oli küll toeks Eestisse tehtavatele välisinvesteeringutele, kuid peamiselt meelitab välisinvesteeringuid ikkagi soodne ärikeskkond, võimalus siin raha teha ja mõistagi ka kindlust pakkuv majanduslik ja poliitiline väljavaade.

Euro kasutuselevõtmine iseenesest ei toonud kaasa kardetud suurt hinnakasvu. Ühekordne mõju eurole ülemineku ajal ja sellele vahetult järgneval perioodil jäi ligikaudu 0,2-0,3 protsendipunkti piiresse. Tõsi küll, üksikute kaupade ja teenuste puhul oli hinnakasv oluliselt suurem. 2011. aastal, koos euro kasutuselevõtmisega, inflatsioon Eestis küll kiirenes, kuid see tekkis eelkõige maailmaturu toiduainete hinnakasvu survel. Sellele järgnevatel aastatel on hinnakasv aga maailmaturu toorme-, eelkõige just naftahindade, languse mõjul kindlal sammul aeglustunud ning viimased kaks aastat oleme lausa deflatsioonis olnud.

Koos eurosüsteemis osalemisega tekkis Eestile juurde mitmeid kohustusi ja võimalusi. Euroala riigina saab Eesti kaasa rääkida selle rahapoliitikas. Samuti osaleb Eesti Euroopa Stabiilsusmehhanismis, millega kaasneb ka rahaline kohustus. See aitab aga leevendada euroala liikmesriikide, sealhulgas Eesti ees seisvaid võimalikke kriise ning toetab finantsstabiilsust.

Eurosüsteemi kuulumine tõi meile kaasa mitmete ühishuvide ja solidaarsuspõhimõtete järgimise, vaatamata sellele, kas see on meile otseselt kasulik või mitte. Teatavasti on möödunud aastal Euroopa Keskpanga käivitatud varaostuprogrammi järgi Eesti Pank kohustatud ostma muu hulgas ka riigivõlakirju. Selle varaostuprogrammi mõte on teatavasti majandusaktiivsuse ja hinnakasvu ergutamine.

Kuna Eestil eelpoolnimetatud väärtpabereid ei ole, siis ostetakse peamiselt rahvusvaheliste institutsioonide võlakirju ehk raha läheb Eestist välja ja otsest kasu me sellest ei saa. Eesti Pank saab osta küll ka Eleringi võlakirju, kuid selle maht on väike ja mõju kogumajandusele marginaalne.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes