Uuringu andmetel on 69 protsenti Eesti elanikest viimase aasta jooksul teeninud lisaraha või selle peale mõelnud. „Lisaraha teenijate ja lisatööst huvitatute osakaal on võrreldes 2023. aastal tehtud uuringuga püsinud stabiilne. Samas on märgatavalt kasvanud rahulolematus töö, karjääri ja eelkõige sissetulekuga. Rahulolematus on suurem madalama haridustaseme ja sissetuleku korral, pigem mittetöötavatel inimestel,“ selgitab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. 

Kõige suurem lisatulu teenimise takistus on jätkuvalt ajapuudus – seda mainib 45 protsenti vastanutest, eriti täiskohaga töötavad, kõrgharidusega ja Tallinnas elavad inimesed. Lisaks tuuakse välja oma oskustes kahtlemist, millega seisab silmitsi 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti näeb takistusena kõrgeid makse ja liigset bürokraatiat ning 16 protsenti pelgab ebaõnnestumist. Kui mure kõrgete maksude pärast vaevab pigem vanemaealisi, siis ebakindlust tunnevad kõige enam 18–24-aastased ja töötud. 

Lisaraha teenivad sagedamini kõrgema ametipositsiooni ja sissetulekuga inimesed. Näiteks 56 protsenti tippjuhtidest või ettevõtjatest ning 49 protsenti neist, kelle netopalk ületab 1800 eurot kuus, teenisid möödunud aastal lisaks. Seevastu lisatööle mõtlevad sagedamini madalama sissetulekuga inimesed, kes töötavad keskastmejuhi, spetsialisti või kontoritöötajana või teevad füüsilist tööd.

Pooled põhitöö kõrvalt lisasissetulekut teenivatest inimestest saavad tehtud töö eest kuni 200 eurot kuus. 31 protsenti teenib kuus 200–800 eurot ning kaheksa protsenti teenib rohkem kui 800 eurot. „Ehkki palgad ja hinnad on kahe aastaga tõusnud, siis teenitava lisatulu suurus on sel ajal samal tasemel püsinud,“ ütles Jääger. „Madalama sissetulekuga inimesed on üha enam valmis leppima kuni 200-eurose kuise lisatuluga, kõrgema palgaga inimesi motiveerib aga aina enam tulu, mis on vähemalt 500 eurot kuus.“

Peamisteks lisaraha teenimise ajenditeks on üldine hinnatõus ja rahalise kindlustunde vajadus. „Hinnatõusu tunnetatakse väga tugevalt: koguni 57 protsenti vastanutest teeb kaupade ja teenuste kallinemise tõttu lisatööd,“ märgib Jääger.

Kuigi enamasti tasutakse teenitud rahast igapäevakulusid, kasutab 27 protsenti vastanutest seda enda poputamiseks ning sama suur hulk investeerib saadud lisatulu oma varade kasvatamisse. „Uuringu tulemused näitavad, et nooremad ja kõrgematel ametikohtadel töötavad inimesed kasutavad lisaraha pigem investeerimiseks, samas kui madalama sissetulekuga inimesed suunavad selle igapäevastesse ja meditsiinikuludesse,“ lisas Jääger.

Kõige populaarsemad lisatulu teenimise viisid on vabakutselisena tegutsemine ja teenuste pakkumine, näiteks veebikujundus, tõlkimine, pildistamine, lastehoid või konsultatsioonid. Kuus protsenti vastanutest teenib lisaraha kinnisvara üürimisega. Samuti nimetati oma asjade müümist ja töötamist platvormi kaudu.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstati korraldatud veebiküsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku ehk esinduslik valim Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 aastat. Küsitlus toimus tänavu juunis. Eelmine lisasissetuleku uuring viidi läbi 2023. aastal.