08.08.2019 Neljapäev

Esimese poolaastaga tasuti 4,9 protsenti rohkem makse

Juunis tasuti maksu- ja tolliametile 707,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 7,5 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Esimese poolaastaga kokku tasuti makse 4,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Käibemaksu tulu suurenes juunis 7,2 protsenti, sealjuures tegevusaladest panustas enim jaekaubandus, mis tulenes eelkõige müügi kasvust spetsialiseerumata kauplustes ehk jaemüügikettides. Aastases võrdluses on käibemaksu tasumised langenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt hoonete ja rajatiste müügi vähenemisest. Esimese poolaasta käibemaksutulu kokku on 5,8 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Eri aktsiiside tulud kokku kasvasid poolaastaga 5,8 protsenti. Aktsiiside laekumist juunis mõjutas kõige enam alkoholiaktsiisi langetuse ootus alates 1. juulist, mis kahandas vastava aktsiisi tulusid esimesel suvekuul 27,9 protsenti. Aktsiisi deklareerimine vähenes, kuna müüdi peamiselt varem soetatud tooteid ning uusi kõrgema aktsiisiga kaupu osteti juurde võimalikult vähe. Juulist langetati aktsiisi 25 protsenti kangel alkoholil, õllel ning kääritatud jookidel alkoholisisaldusega alla 6 protsendi.

Sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist toetas juunis aeglustunud, kuid jätkuvalt kiire palgakasv, millest järgnevalt lähemalt.

Keskmise palga kasv aeglustus juunis paljudes sektorites

Aasta esimestel kuudel kasvas palk keskmiselt 8,6 protsenti, juunis aeglustus see 6,2 protsendile. Pidurdumine oli laiapõhjaline – seitsmes suuremas sektoris, kus on üle 35 000 töötaja, aeglustus keskmise palga kasv juunis enam kui kaks protsendipunkti. Eelmise aasta juunis toimus palgakasvu järsk langus avalikus halduses ja hariduses (vt joonist 1), mille põhjuseks oli puhkusetasude ühtlasem välja võtmine uue maksuvaba tulu süsteemi tõttu. Võimalik, et käesoleva aasta juunikuist ühtlast aeglustumist selgitab sama põhjus, mis on nüüd jõudnud ka teistesse sektoritesse.

Hõive kasvas juunis 1,4 protsenti ja püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka käesoleva aasta esimeses pooles. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes on esimesel poolaastal palgafondi kasvu vedanud info ja side ning finants- ja kindlustus (vastavalt 16,7 ja 15,3 protsenti), suurematest majandussektoritest haldus (12,1 protsenti), tervishoid (11,9 protsenti) ja ehitus (11,9 protsenti).

Juriidilise isiku tulumaksu laekumised on kahanenud madalama maksumäära tõttu

Juunis kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine 8,8 protsenti, mis tulenes krediidiasutuste avansilisest tulumaksust. Esimese poolaasta laekumine kokku oli 8,8 protsenti madalam kui aasta varem. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta esimeses pooles deklareeritud 46 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Aasta algusest on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 6,7 miljonit eurot.

Joonis 1. Palgafondi kasv protsentides võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tabel 1. Juuni maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Riigieelarvega 2019. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Juuni maksutulu

Juuni maksutulu võrreldes mullu sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

7 768

708

7,5%

47,5%

Sotsiaalmaks

3 280

292

8,3%

49,8%

Tulumaks

795

107

16,8%

39,4%

   Füüsilise isiku tulumaks

290

40

33,6%

13,0%

   Juriidilise isiku tulumaks

505

67

8,8%

54,5%

Käibemaks

2 550

220

7,2%

46,4%

Aktsiisid kokku

1 069

83

-4,2%

48,3%

   Kütuseaktsiis

584

48

3,8%

48,4%

   Alkoholiaktsiis

230

13

-27,9%

44,0%

   Tubakaaktsiis

220

20

-1,1%

51,8%

   Elektriaktsiis

35

3

-1,4%

51,8%

   Pakendiaktsiis

0

0

251,2%

121,3%

Tollimaks

39

3

-0,6%

60,8%

Hasartmängumaks

29

2

13,9%

51,8%

Raskeveokimaks

5

0

-38,9%

45,8%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 182

100




Autor: Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255