Riigi tegevussuunad on tinginud lisajõu vajaduse peamiselt sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes. Nii lisandus eelmisel aastal kaitseväe koosseisu 138 ning politsei- ja piirivalveameti teenistusse 55 inimest.
Kokku töötas eelmisel aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat, sealhulgas omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.
Ametnike töö väärtustamine vajab senisest rohkem tähelepanu
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigitöötajatel riigi toimimisel oluline roll. „Ei ole oma riiki ilma oma ametnikkonnata. Selle professionaalsusest sõltub riigi kvaliteet. Me peaksime õppima oma riigi heaks töötamist rohkem väärtustama,“ lausus Ligi.
Avaliku teenistuse suurus ei ole viimastel aastatel palju muutunud. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak tõdes, et praegustel turbulentsetel aegadel on eriti tähtis tagada asutustes ja omavalitsustes piisav teenistujate arv, et täita riigi vajadusi järgivaid avalikke ülesandeid.
„Alati saab asju teha tõhusamalt. Vananev ühiskond tähendab, et peamegi järjest vähemate inimestega hakkama saama – samal ajal kui kvaliteedinõuded kasvavad,“ ütles Kaur Kajak.
Avaliku teenistuse palk kasvas möödunud aastal vähem, olles tervikuna 4 protsenti ja ametnikel 3,7 protsenti kui kahel eelmisel ning jäi Eesti tööturu üldisest palgakasvust, mis on 8,1 protsenti kahekordselt maha. „Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator,“ ütles Kajak.
Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmed näitavad, et praegu jääb 30 protsendi ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62 protsendil alla 2500 euro ning üle 4000 eurost palka saab 7 protsenti.
Kuna avalikus teenistuses kehtivad võrreldes üldise tööturuga kõrgemad haridusnõuded, on sealne keskmine palk mõnevõrra kõrgem kui tööturul üldiselt. Möödunud aastal oli avaliku teenistuse keskmine põhipalk 2315 eurot, samas kui Eesti keskmine brutopalk oli 1981 eurot.
