20.11.2018 Teisipäev

Danske Eesti haru ekstöötaja sõnul eiras pank tema hoiatusi sihilikult

Taani suurima panga Danske Eesti haru endise töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinsoni sõnul eiras pank sihilikult tema hoiatusi läbi filiaali käinud suurest rahapesuskeemist.

Wilkinson töötas Eesti filiaalis 2007.-2014. aastani. Tema sõnul kirjutas ta mustast rahast neli raportit.

"Mõnikord hakkab alarm tööle, kui keldris on tulekahju, mida keegi ei näe," lausus Wilkinson 19. novembril Taani parlamendis.

"Tööle hakkas suur suitsualarm, aga (Danske) üritas aktiivselt suitsualarmi välja lülitada."

Wilkinson lisas, et Taani finantsjärelevalve reageeris alles üheksa aastat pärast seda, kui ta oli neid esmakordselt teavitanud, et midagi on valesti.

Danske tunnistas septembris, et panga kontosid läbis 2007.-2015. aastal umbes 200 miljardit eurot. Teate järel astus panga tegevjuht tagasi. Taani finantsjärelevalve taasavas uurimise ning Taani prokurörid käivitasid kriminaaljuurdluse.

Taani finantsjärelevalveameti juht Jesper Berg tunnistas, et amet ei alustanud uurimist enne, kui Taani päevaleht Berlingske viitas veebruaris oma uudises Danske siseraportile.

"Kui vaatad täna kogu teavet, siis võib imestada, miks rohkem ei tehtud," lausus Berg.

Tema sõnul uskus ta, et Danske panga Eesti filiaalis oli mingi üksus, "mis tegi kõik nende tehingute varjamiseks". "Seepärast oli seda raske tuvastada, ka meie Eesti ametivendadel," lisas ta.

Bergi sõnul on "Venemaa meie maailmaosas suurim rahapesu riskitegur ning Balti riigid on eriti haavatavad".

Berlingskele lekitatud raportis andis Wilkinson mõista, et Danske juhtkond teadis pangast toimuvast ja sellest, et Vene presidendi Vladimir Putini pereliikmed ja Vene luureamet pesevad raha läbi Danske Eesti kontori.

Wilkinson, kes on sõlminud Danskega konfidentsiaalsuslepingu, jäi parlamendis ettevaatlikuks.

Tema sõnul oli skeemiga seotud "vähemalt kümme panka", kuid ta ei nimetanud neid. Wilkinson ütles, et need olid kaks "suurt" USA panka ning USA, Vene ja Euroopa pankade tütarfirmad.

Danske panga ajutise tegevjuhi Jesper Nielseni sõnul "oli pangal kliente, keda meil ei oleks pidanud olema".

Panga Eesti harus oli 15 000 kahtlast klienti, lisas ta. Suurem osa neist Venemaalt, kuid ka Ühendkuningriigist ja Neitsisaartelt.

"Me ei teadnud, kellega meil tegemist oli," ütles Nielsen.

Enne parlamenti ilmumist ütles Wilkinsoni advokaat Stephen Kohn, et Wilkinson tegi seda, hoolimata tsiviil- ja kriminaalsüüdistuste ohust, mis lähtuvad pangasaladuste seadustest ja teistest Euroopas vilepuhumisõigusi piiravatest reeglitest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes