Riigikohtu Rail Balticu maakonnaplaneeringute otsus käsitles lisaks lindudele muudki põnevat
Riigikohtu otsus Rail Balticu maakonnaplaneeringute vaidluses on avalikkuses palju tähelepanu pälvinud. Seda eelkõige osas, milles Riigikohus tühistas osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamise, kuna leidis, et Luitemaa linnuala Natura hindamine jäeti õigusvastaselt tegemata. Riigikohtu lahendist tuleneb samas teisigi olulisi momente, millele tähelepanu pöörata.
Seltsinguleping ja kinnisasi
Riigikohus tegi 29. aprillil 2020 otsuse tsiviilasjas 2-18-255. Lahend on kahjuks vägagi eluline, kuivõrd näitab, et isegi lähedased pereliikmed võivad keeruliste õiguslike suhete pärast tülli pöörata.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Riigikohus: ehitusviga ja projekteerimisviga
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis tegi 25. märtsil 2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-14644, milles oli esitatud hagi ehitustöövõtulepingu ja projekteerimislepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Juhatuse liikme vastutus
12. veebruari 2020 määruses kohtuasjas nr 3-19-1672 selgitas Riigikohus juhatuse liikme pangakonto ja kinnisvara arestimist äriühingu maksukohustuse täitmise tagamise eesmärgil.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Soodsam lahendus ei ole taunitav
4. märtsil 2020 tegi Riigikohus lahendi haldusasjas, kus maksuvõlgnik oli vaidlustanud talle määratud maksusumma. Maksusumma oli määranud Maksu- ja Tolliamet, kes luges ühinguga seotud juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed näilikeks tehinguteks ja kohustas äriühingut tasuma neilt väljamaksetelt tööjõumakse. Riigikohus aga vähendas määratud maksusummat lausa 80%. Mida Riigikohus otsustas ja mida see tähendab keskmisele ettevõtjale?
