Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et suhet ei saa lähisuhteks pidada üksnes vormiliste tunnuste alusel, vaid tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel. Nii ei saa üksnes varasema abielu või kooselu faktist järeldada, et lähisuhe kestab ka pärast lahkuminekut. Kuivõrd mõningatel juhtudel võib lähisuhe siiski  jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb see aga konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada.

Riigikohtu halduskolleegium juhtis tänases lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.  Riigikohtusse jõudis OÜ Vallaste ja Partnerid (kaebaja) ning maksu- ja tolliameti (MTA) vaidlus maksuotsuse üle, milles MTA leidis, et kaebaja tehingud viie alltöövõtjast osaühinguga on näilikud ja tühised. Näilikkus seisnes MTA hinnangul selles, et tegelikeks alltöövõtjateks olid füüsilised isikud, mistõttu tulnuks tehingud maksustada tööjõumaksudega.

Riigikohtu halduskolleegium märkis esmalt, et ei nõustu MTA seisukohaga, nagu olnuks vaidlusalused tehingud näilikud. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled tegelikult tehingut sõlmida ega pea tehingus näidatud õigusi ja kohustusi enda jaoks siduvaks.

Praegusel juhul soovisid pooled, et alltöövõtjatest äriühingud teeksid kokkulepitud tööd, mille eest on neil õigus saada tasu. Sealjuures ei viidanud asjaolud, et pooltel oli varjatud kavatsus tekitada raha käsutamise õigus füüsilistele isikutele – makstud tasu jäi alltöövõtjatest äriühingute käsutada.

Riigikohus jättis rahuldamata prokuratuuri kaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse peale, mis kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kuriteos kahtlustatavale V.S-ile  ja tema kaitsjatele jälitustoimingute lubade andmeid. Riigikohus selgitas ringkonnakohtuga nõustudes, et prokuratuur peab täitma jõustunud kohtulahendit ega või uutele põhjendustele tuginedes keelata andmete tutvustamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et igasugust praalivat väljaütlemist või tegu ei saa tõlgendada ähvardamisena karistusseadustiku mõttes ning ähvardus peab tunduma üldjuhul  reaalne ja veenev ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult  kavatsus ähvardus ka täide viia, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima.
Teisipäev, 11 Veebruar 2020 09:26

Riigikohtu kohtuasjadest ja lahenditest

18. detsembri 2019 kohtuasjas nr 2-17-16390 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, milliste kulutuste tasumist on äriühingul võimalik osanikelt seoses osanike koosoleku korraldamisega nõuda.

Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255