Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumine
Riigikohtu kolleegium kinnitas 26. juunil üle oma varasema seisukoha, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumist ei arvestata ositi ja kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist.
Pangasaladust sisaldava tõendi esitamine kohtule
Riigikohtu kolleegium selgitas 12. juunil, et kui krediidiasutus, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida pangasaladust, soovib esitada pangasaladust sisaldavaid tõendeid enda õiguste kaitseks kohtumenetluses, siis selleks on seaduslik alus.
Riigihangete teostamise nõuete rikkumine, muu vara kui vallasasja omastamine, ristküsitlus, topeltmenetlemise ja -karistamise keeld
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 28. juunil kriminaalasjas nr 1-20-3101 tehtud otsuses mitmeid materiaal- ja menetlusõiguslikke küsimusi.
Osaühingu kasumi jaotamine
Osanikud võivad osaühingu põhikirjas ette näha dividendi maksmisel kehtivad piisavalt määratletud, seadusest erinevad reeglid kui ka anda põhikirjaga dividendi maksmise üle igakordne otsustamine osanikele, täpsustamata põhikirjas äriseadustiku (ÄS) § 157 lg-st 2 erinevat dividendi maksmise reeglit, kinnitas Riigikohus 19. juunil.
Enne 1. jaanuari 2022 elatise miinimummäärast protsendina väljamõistetud elatisesummade ümberarvutamine
3. juunil Riigikohtus arutusel olnud kaasuses tuleks kolleegiumi hinnangul perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et juhul, kui kohus on enne selle sätte kehtima hakkamist mõistnud elatise välja protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda PKS § 2172 lg-s 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi suurusest.
