18.07.2014 Reede

Töötuskindlustusseaduse muudatused riivavad juhatuse liikmete põhiõigusi

Merlin Salvik, partner/vandeadvokaat
Merlin Salvik, partner/vandeadvokaat Advokaadibüroo Hedman Partners

1. juulil jõustunud töötuskindlustusseaduse muudatused tekitasid Eesti ettevõtjatele uue ja küllaltki ootamatu probleemi – nimelt ei võeta töötuna enam arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. Ühtlasi kaotavad juhatuse liikmed ka kõik töötu sotsiaalsed hüved, sh töötuskindlustuse hüvitise. Teenusmajanduse Koda on advokaadibüroo Hedman Partners abil läbi viinud õigusliku analüüsi ning leidnud, et nimetatud muudatused riivavad ebaproportsionaalselt inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet ja sotsiaalseid põhiõigusi.

Ettevõtlikud inimesed on arvestanud võimalusega rakendada oma oskusi lisaks palgatööle ka ettevõtjana, seda kas täiendava sissetuleku teenimiseks või mõne huvialaga tegelemiseks. Selle jaoks oli hea võimalus asutada osaühing, kus tavapäraselt ainuosanik on ka juhatuse liige. Eestis on tavaline olukord, kus tööandja tasub töötaja eest töötuskindlustusmakseid ning samal on töötaja ka talle kuuluva äriühingu juhatuse liige. Ebasoodsate asjaolude korral võib ka ideaalseim töösuhe lõppeda näiteks koondamise tõttu. Sellisel juhul töötaja end töötuna enam arvele võtta ei saa. Sesoonne või alustav ettevõtlustegevus on väga harvadel juhtudel majanduslikult sedavõrd edukas, et suudab tagada inimesele aastaringse äraelamise – pigem on tegemist väljundiga oma ambitsioonide teostamiseks, mis ei tähenda alati võimalust teenida äritegevuselt esimesel paaril aastal piisavalt tulu palga väljamaksmiseks. Uus seadus tekitab aga olukorra, kus töötaja eest on makstud mitmeid aastaid töötuskindlustusmakseid, kuid mingit hüve sellest töötaja ei saa.

Seadusemuudatus on jõuliselt vastandamas omavahel tavatöötajaid ning töötajaid, kes ühtlasi täidavad ka juhatuse liikme kohustusi. Ebavõrdsus väljendub nimelt selles, et kindlustushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile töötajatele, kuid hüvitise saavad ainult need, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed. Teenusmajanduse Koja hinnangul tuleb isikuid, keda käsitletakse võrdsetena kindlustusmakse tasumisel, kohelda ühtmoodi ka kindlustushüvitise väljamaksmisel. Seega peaks lahenduseks olema olukord, kus juhatuse liikmed vabastatakse kas töötuskindlustuse maksete tegemisest või siis võrdsustatakse nende sotsiaalsed hüved töötajatega, kes ei ole juhatuse liikmed. Piltlikult öeldes on seadusandja tekitanud olukorra, kus kõik inimesed on kohustud ostma bussipileti, kuid sõita saavad ainult need, kellel on jalas sinist värvi kummikud. Punaste kummikutega inimesed aga peavad kõndima bussi kõrval jala.

Põhiseaduse § 28 loetleb sotsiaalseid põhiõigusi, mis tagavad inimesele õiguse asendussissetulekule töötuse perioodil ning abile tööturule naasmisel mitmete tööturuteenuste kaudu. Seadusemuudatus loob aga olukorra, kus tuhanded inimesed, kes tegutsevad ka äriühingu juhatuse liikmena, jäetakse ilma töötu sotsiaalsetest hüvedest. See on Teenusmajanduse Koja hinnangul vastuolus põhiseadusega, sest piirab inimese põhiseaduslikku õigust saada riigilt abi olukorras, kus inimene vajab abi. Keeldumise põhjus on seejuures formaalne – inimene on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena.

Seadusandja on arvamusel, et äriühingu juhatuse liikmetel on võimaik endale tagada sissetulek kas juhatuse liikme tasuna või dividendidena ja seetõttu ei peaks nad ennast töötuna arvele võtma. Seadusandja arvates on ka ilma tasuta töötamine äriühingu juhatuse liikmena võrdsustatav palgatööga. Tegelikkuses puuduvad alustavatel osaühingutel tavaliselt rahalised käibevahendid ning nad ei saa maksta juhatuse liikme tasu ega ka dividende. Varasemalt said inimesed sellisel üleminekuperioodil sissetuleku töötuskindlustuse hüvitisena. Kuid seaduse muudatusega välistatakse riigi abi ainuüksi põhjusel, et inimene on teostanud oma ettevõtlusvabadust ning soovinud olla äriühingu juhatuse liige. Alustavad ettevõtjad viiakse sellega äärmuslike olukordadeni, kus osaühingu ainuosanik peab töötuskindlustuse hüvitise saamiseks likvideerima talle kuuluva osaühingu või siis valima juhatuse liikmeks varisiku. Teenusmajanduse Koja hinnangul on küsitav, kas selline regulatsioon on kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.

Teenusmajanduse Koda koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega juhtis antud probleemile tähelepanu ka eelnõu menetluse käigus, kuid riik jättis märkused arvestamata. Seetõttu pöördus Teenusmajanduse Koda õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas töötuskindlustusseadus on kooskõlas põhiseadusega ning teha vajadusel Riigikogule ettepanek viia nimetatud seadus kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler on lubanud esitada hinnangu selle aasta oktoobris.

 

Merlin Salvik,
partner/vandeadvokaat
Advokaadibüroo Hedman Partners

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes