01.06.2020 Esmaspäev

Uuring: 48 protsenti küsitletutest on valmis töötama madalama palgaga

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud Norstati uuringu kohaselt on ligi pooled vastanutest ehk 48 protsenti valmis töötama senisest madalama palga eest.

Uuringust selgus, et kõige enam ehk 45 protsenti on neid, kes on nõus saama 20 protsendi võrra madalamat töötasu.
Uuringust selgus, et kõige enam ehk 45 protsenti on neid, kes on nõus saama 20 protsendi võrra madalamat töötasu. Foto: pixabay

Samas üle poole ehk 53 protsenti vastanutest arvab, et nad leiaksid uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga, teatas teabekeskus. Seejuures olid vanuserühmade võrdluses kõige optimistlikumad noored vanuses 20–24 eluaastat, kellest 72 protsenti olid arvamusel, et suudaksid praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul.

17 protsenti elanikest hindab, et uue töö leidmine võtaks aega kuus kuud kuni aasta ning kümnendik arvab, et uue samaväärse töö leidmine võtab aega rohkem kui üks aasta. 

Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste ja väiksemate linnade elanike hulgas. Optimistlikumad on kuni 550-eurost netopalka teenivad elanikud, liht- ja oskustöölised ning tegevusala järgi ehitus-, meditsiini- ning ka majutus- ja toitlustussektori töötajad,

selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets pressiteates. 

Ta lisas, et uue töö leidmine võib võtta oodatust rohkem aega, seda eriti praegu kui tööpuudus on kasvutrendis. "Selleks, et olla finantsilisteks ootamatusteks valmis, on oluline leida võimalusi säästmiseks ja rahapuhvri tekitamiseks," toonitas ta. 

Kuigi ligi pool vastanutest oleks valmis töötama madalama palga eest, on oluliselt rohkem – 58 protsenti – valmis madalama tasu eest töötama keskmisest suurema palgaga elanikud, kelle netopalk on vahemikus 1251-1500 eurot, samuti 66 protsenti vastanud juhtidest ning 56 protsenti vastanud kontoritöötajatest ja ametnikest.

Madalama palgaga on tegevusalade lõikes valmis töötama kõige enam – 54 protsenti vastanutest – IT-sektori töötajad ning 57 protsenti riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatest.   

"Senisest madalama palgaga ei ole valmis tööle asuma ligi kolmandik teenindus- ja müügitöötajatest ning oskus- ja lihttöölistest. Ka ei ole nõus väiksema palgaga need, kes on uue töö leidmise osas optimistlikumad ning usuvad, et leiavad uue samaväärse töö umbes ühe kuuga," rääkis Voomets.

Uuringust selgus, et kõige enam ehk 45 protsenti on neid, kes on nõus saama 20 protsendi võrra madalamat töötasu. Kuni 40 protsenti madalama tasuga on keskmiselt rohkem nõus need, kes teenivad netopalgana 1500 eurot või rohkem ehk 19 protsenti vastanutest. 

"Uue töö leidmise kõige suuremaks takistuseks peetakse hirmu suure konkurentsi ees, mis naiste jaoks on keskmisest olulisem takistus kui meeste jaoks. Vanuserühmade osas on hirm tugeva konkurentsi ees kõige suurem 20–24-aastaste seas," kommenteeris Voomets.

Põhitöö kõrvalt teenivad hobide või muude oskustega lisaraha veidi üle kümnendiku vastanutest. Vanuse lõikes teevad seda enim ehk 16 protsenti 35–44-aastased  ja kuni 550 euro suurust netopalka teenivad elanikud, kes moodustasid 44 protsenti vastanutest. Enim teenivad lisatulu kinnisvara-, IT- ning kunsti- ja meelelahutuse valdkonnas tegutsevad inimesed. Lisatöö tegijaid on kõige vähem ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris töötavate inimeste seas. 

Ametialaste ja isiklike pädevuste arendamiseks õpivad uusi oskusi praktikas nii praegusel töökohal kui ka väljaspool seda enam kui pooled ehk 54 protsenti vastanutest, 43 protsenti osaleb erinevatel loengutel, kursustel või seminaridel ning 35 protsenti loeb enese arendamiseks erialast kirjandust. 

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat mais. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 20–64 eluaastat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes