Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide elanike ostu- ja finantskäitumist. Mai lõpus läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et tarbimisaktiivsus on aasta algusega võrreldes vähesel määral tõusmas ja seda eelkõige kodu remontimise ja reisimise kategoorias.
Ostujulgus taastub tasapisi
Kui aasta alguses ütles 35 protsenti, et ei plaani lähima kolme kuu jooksul ühtegi suuremat ostu, siis nüüd on see langenud 30 protsendi peale. Kodu remonti panustajate hulk on jaanuari 15 protendi pealt tõusnud 18 protsendi juurde. Reisimisele soovib lähiajal kulutada 21 protsenti Eesti inimestest. Jaanuaris oli see number veel 16 protsenti.
Eesti elanike ostuplaanid on tagasihoidlikumad kui Lätis ja Leedus. Kui Eestis ei plaani suuri oste teha 30 protsenti inimestest, siis Lätis on see näitaja 22 ja Leedus 28 protsenti.
„Jaanuaris oli näha, et paljud inimesed lükkasid otsuseid edasi maksu- ja hinnatõusude ootuses. Nüüd, suve alguses, ootab osa neist endiselt, ent paljud on leppinud uue hinnatasemega ja planeerivad vähemalt tavapärasest mõnevõrra suuremaid oste,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Suvel esile tõusvad remonditööde ja reisimise plaanid on loomulikud, kuna see ongi nende tegevuste jaoks kõrghooajaks. Samasugune trend on ka Lätis ja Leedus. Ilmselt mängib siin rolli ka jahe ilm, mille tõttu soovivad inimesed minna välismaale sooja otsima“.
Suvised kulutused kasvavad, ent säästmine ja kindlustunne langevad
Suvised suuremad kulutused tehakse osaliselt säästmise arvelt. Kui jaanuari märkis 11 protsenti, et plaanivad raha säästa, siis nüüd on see number langenud üheksa protsendi peale. Peale reisimise ja kodu remondi on kõige populaarsemaks väljaminekuks järgmise kolme kuu jooksul kodutehnika või mööbli soetamine (kaheksa protsenti versus üheksa protsenti jaanuaris). Elektroonikakaupu plaanib osta seitse protenti (võrreldes jaanuari kaheksa protsendiga). Endiselt on madalal tasemel sõiduvahendi ostu soov, nii ütles vaid kolm protsenti.
„Säästmist ei tohiks suuremate ostude tuules täitsa ära unustada. Oluline on leida tasakaal, et vajalikud plaanid saaksid teoks, aga raha jääks ka ootamatusteks ning harjumus raha kõrvale panna ei kaoks,“ ütles Rebane.
18 protsenti Eesti vastanutest ütles, et nad ei ole kindlad, kas teevad lähiajal suuremaid oste. See viitab sellele, et tarbijad on siiski ettevaatlikud ning otsuseid langetatakse alles jooksvalt
Kokkuvõttes plaanib lähimate kuude jooksul Eestis kokku üle poole inimestest kas üldse mitte osta suuri asju (30 protsenti), säästa (üheksa protsenti) või ei ole veel lõplikku otsust teinud (18 protsenti). „See näitab, et valdav osa elanikkonnast ei suundu lähikuudel aktiivsesse tarbimisse,“ märkis Rebane, kelle sõnul hoiab plaanide tegemist tagasi tarbijate nõrk kindlustunne.
Uuringufirma Norstat viis Citadele ostubaromeetri uuringu läbi mais, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.
