TRK 1140x140 ee gif
22.07.2014 Teisipäev

Ümbrikupalga osakaal ulatub ligikaudu 20 protsendini

Ümbrikupalga osakaal ulatub firmade arvates 20 protsendini
Ümbrikupalga osakaal ulatub firmade arvates 20 protsendini PM

Kaubandus- ja Tööstuskoja ümbrikupalga küsitluses vastas pea 70 protsenti vastajatest, et ümbrikupalga osakaal Eestis võib olla 6–20 protsenti, vastanutest 53 leidis jällegi, et ümbrikupalga osakaal nende enda sektoris ei ületa 10 protsenti.

Vastanutest 51 protsenti ei teadnud oma sektoris ühtegi ettevõtet, kes maksaks ümbrikupalka, 28 protsenti teadis oma sektoris kuni kolme ümbrikupalka maksvat ettevõtet, 19 protsenti vastajatest teadis oma sektoris kuni kümmet ümbrikupalka maksvat ettevõtet ja 2 protsenti teadis oma sektoris rohkem, kui kümmet ettevõtet, kes maksavad ümbrikupalka.

Kõige enam teadsid oma sektoris ümbrikupalga maksjaid kaubandusega tegelevad ettevõtted – 27 vastajat, järgnesid ehitusettevõtted 25 vastajaga ja tööstusettevõtted 20 vastajaga.

Riskantseimateks sektoriteks peab üle 90 protsendi vastajatest ehitust ning üle 75 protsendi vastajatest majutust ja toitlustust. 23 protsenti vastajatest olid seisukohal, et nende sektoris ei maksta ei täiesti ega osaliselt "mustalt" palka mitte kellelegi. Üldiselt hinnatakse osaliselt "musta" töötasu saajate osakaalu oma sektoris suhteliselt kõrgemaks, kui täiesti "mustalt" töötasu saajate osakaalu.

Vastajatest 73 protsenti ei ole viimase kahe aasta jooksul puutunud kokku olukorraga, kus töötaja/tööotsija ise küsib ümbrikupalka. Vastajatest, kes on nimetatud olukorraga kokku puutunud, on 66 protsenti neid, kellel on selline situatsioon ette tulnud kuni kolmel korral.

Ümbrikupalga küsimisel on põhjuseks toodud 81 protsendil juhtudest asjaolu, et isik soovib oma tegelikke sissetulekuid varjata, näiteks vältida makseid kohtutäiturile, mitte tasuda alimente, mitte kaotada töötu abiraha, emapalka või eelpensioni. 17 protsenti juhtudest tuuakse põhjuseks see, et tahetakse suuremat palka, kui ettevõte suudab ametlikult maksta.

Kui tööandja on ümbrikupalga maksmisest keeldunud, siis 54 protsendil juhtudest ei ole tööotsija tööle ilmunud või töötaja on töölt lahkunud; 18 protsenti on lahkunud mõne aja pärast ning 28 protsendil juhtudest on nõustunud ametliku palgaga.

65 protsenti vastajatest oli seisukohal, et töötamise registrist on kasu võitluses ümbrikupalkadega. Töötamise registrit pooldasid pigem suuremate töötajate arvuga ettevõtted ja tegevusalade lõikes on registri pooldajaid rohkem finantssektoris, teisel kohal on ehitussektor. Kõige vähem on registri pooldajaid haridussektoris.

Kaubandus- ja Tööstuskoda viis 18. juunist kuni 4. juulini oma liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada ettevõtjate hinnangud ümbrikupalga kohta. Küsimustikule vastas 230 ettevõtet. Kõige rohkem oli vastajate seas Harjumaal tegutsevaid tööstus-, kaubandus- ja ehitusettevõtteid.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes