24.05.2022 Teisipäev

Töötuskindlustushüvitise maksmise periood võib hakata sõltuma töötute arvust

Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma ka registreeritud töötajate arvust, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kui tööpuuduse näitaja on kõrge, siis pikeneks eelnõu kohaselt töötuskindlustushüvitise maksmise periood ja kui tööpuudus on madal, siis oleks hüvitise maksmise periood lühem. 

Eelnõu kohaselt hakkab hüvitise maksmise periood sõltuma tööpuudusest ning tööpuuduse näitajana hakatakse kasutama registreeritud töötajate arvu.
Eelnõu kohaselt hakkab hüvitise maksmise periood sõltuma tööpuudusest ning tööpuuduse näitajana hakatakse kasutama registreeritud töötajate arvu. Foto: pixabay

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese kindlustusstaažist. Kui inimese staaž on lühem kui viis aastat, siis on hüvitise maksmise periood kuni 180 päeva. Kui staaž jääb vahemikku viis kuni kümme aastat, on hüvitise periood maksimaalselt 270 päeva ning enam kui kümne aastase staaži puhul on töötul õigus saada hüvitist kuni 360 päeva.

 Eelnõu näeb ette, et kui registreeritud töötute arv on madal, siis lüheneb hüvitise maksmise periood 60 päeva võrra, kui inimese kindlustusstaaž on vähemalt viis aastat. Näiteks kui inimesel on seitse aastat kindlustusstaaži ja tööpuuduse tase on madal, siis saab ta töötuskindlustushüvitist praeguse 270 päeva asemel maksimaalselt 210 päeva. Ja kui töötute arv on kõrge, siis pikeneb hüvitise maksmise periood 60 päeva võrra ehk maksimaalne periood oleks seitsme aastase staaži korral 330 päeva. 

Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et toetab muudatust, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood lisaks kindlustusstaažile sõltuma ka registreeritud töötajate arvust. Samas juhtis koda ministeeriumi tähelepanu kolmele võimalikule probleemile, mis võivad eelnõu jõustumisega kaasneda.  

Inimestele ei ole uus lahendus piisavalt selge 

Koja hinnangul on edaspidi töötutel keeruline aru saada, millistel juhtudel on neil õigus saada töötuskindlustushüvitist praegusest pikema perioodi eest. Segadust tekitada esiteks see, et esialgu määratakse hüvitise maksmise periood kõige lühemaks perioodiks ja kui see periood lõpeb, siis vaadatakse registreeritud töötajate arvu ja kui see on piisavalt kõrge, siis toimub hüvitise maksmise perioodi automaatne pikendamine. Seega hüvitise saamise esimestel kuudel pole töötul täpselt teada, kui pikalt hüvitist makstakse. 

Teiseks võib segadust tekitada see, et hüvitise maksmise perioodi pikenemine sõltub erinevatest näitajatest (hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga registreeritud töötute arvust, eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmisest, eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmisest). Seetõttu ei pruugi töötu aru saada, kas töötute arv on hetkel piisavalt kõrge, et hüvitise periood pikeneks või mitte. 

Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et muudatuste jõustumisel oleks töötukassa kodulehel ning ka muus töötutele suunatud kommunikatsioonis töötute arvuga seotud statistika inimestele kergesti kättesaadav ning neil oleks võimalik väga lihtsalt aru saada, miks hüvitise maksmise perioodi pikendati või miks ei pikendatud. 

Lisaks palus koda sotsiaalministeeriumil kaaluda lahendust, kus eelnõus on konkreetse numbriga defineeritud madala, keskmise ja kõrge tööpuuduse tase. Näiteks võiks eelnõus sätestada, et madala tööpuudusega on tegemist siis, kui registreeritud töötute arv on alla 30 000. Selline lahendus tagaks suurema selguse. 

Uus mudel ei pruugi hästi töötada madala tööpuuduse korral 

Koja hinnangul töötab eelnõus sisalduv lahendus hästi kõrge töötuse korral, kuid samas pole koda veendunud, et see töötab piisavalt hästi ka madala tööpuuduse korral.

Aastatel 2017-2018 oli tööpuuduse tase suhteliselt madal ning paljudes sektorites valitses suur tööjõupuudus. Statistikaameti andmetel oli 2017. ja 2018. aastal pooltel kuudel töötute arv alla 30 000 ning töötute arv ei läinud sel perioodil üle 34 000. Kui sel ajal oleks olnud kasutusel eelnõus sisalduv lahendus, siis oleks hüvitise maksmise periood olnud ikkagi tavapärase pikkusega ehk tegemist ei oleks madala tööpuuduse olukorraga. 

Koja hinnangul oleks igati mõistlik, et eelnevalt toodud näite puhul oleks hüvitise maksmise periood tavapärasest lühem. Seetõttu palus koda sotsiaalministeeriumil veelkord üle vaadata, kas ja kui hästi töötab praktikas eelnõus sisalduv lahendus. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul vajab praegune mudel vähesel määral muutmist, et see töötaks paremini just madala tööpuuduse olukorras. 

Töötu mõiste muutmine võib mõjutada hüvitise maksmise perioodi 

Eelnõu kohaselt hakkab hüvitise maksmise periood sõltuma tööpuudusest ning tööpuuduse näitajana hakatakse kasutama registreeritud töötajate arvu. Kaubanduskoda ei ole sellele vastu, kuid selle näitajaga kaasneb risk, et kui muudetakse töötuna arvele võtmise nõudeid, siis see võib automaatselt mõjutada ka töötuskindlustushüvitise maksmise reegleid. Näiteks kui töötuna arvele võtmise reeglid muutuvad leebemaks ja töötuna võivad end arvele võtta ka osalise töökoormusega inimesed, siis võib suureneda töötute arv ja seeläbi on risk, et pikeneb ka hüvitise maksmise periood. Seega on oht, et töötu mõiste muutmine pikendab hüvitise maksmise perioodi, kuigi tegelikkuses ei ole olukord tööturul halvemaks läinud.

Töötuskindlustushüvitisega seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 30. juunil. Eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!