Viimati teatas üks ERGO klient reisil varastatud fotoaparaadist. Kahjukäsitlejale esitati isegi lennupiletid ja kohalikule politseile tehtud avaldus vargusest, kuid lähemal uurimisel selgus, et klient ei ole tegelikkuses isegi reisil käinud ja mingit vargust pole toime pandud. Samuti tuvastab kindlustuse ekspertiis lavastatud autoõnnetusi.

Lavastatud õnnetused ja korduvad kahjunõuded

„Klient andis teada, et sõitis terviserikke tõttu autoga vastu puud. Uurimise käigus kogutud andmed näitasid, et tegemist oli siiski tahtliku tegevusega – kuna sõidukil tekkisid probleemid mootoriga ja remont oli liiga kallis, otsustas klient lavastada mahakandmise,“ lisas ERGO kindlustuse uurija Maarjo Türk.

Mida raskemad on ajad, seda enam proovitakse leida rahalisi võimalusi elukeskkonna parendamiseks.

„Kindlustuskelmuste põhjuseks võib pidada keerulist majanduslikku olukorda riigis, elukalliduse tõusu ja üleüldist suurenevat ebakindlust maailmas, mis ajendab inimesi enda turvalisuse nimel isekaid ja mõtlematuid tegusid sooritama,“ selgitas Türk.

Tema sõnul on suurenemas mõtteviis, et kui makstakse igakuiselt kindlustusmakseid ja ühtegi kahjuhüvitist pole välja nõutud, siis on neil justkui õigus kindlustuselt midagi tagasi nõuda. „Pettuskatsed jäävad enamasti paari tuhande euro kanti, kuid tuleb ette ka kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid valekahjusid,“ lisas Türk.

„Üks viimase aja trende on ka sama kahjuga erinevate kindlustusseltside poole pöördumine – kliendid esitavad kahjujuhtumi enda kindlustusseltsis, saavad purunenud või kahjustunud asja eest hüvitise ning mõni kuu hiljem vahetatakse kindlustusseltsi ja proovitakse samade kahjudega veel kord kahjuhüvitist saada,“ selgitas ta. 

Kaskokindlustuse puhul üritatakse saada hüvitist enne kindlustusperioodi algust saadud vigastuste eest, esitledes neid justkui uute kaskojuhtumitena. Samuti esitatakse ostuarveid, mis lähemalt uurimisel osutuvad võltsinguteks. Lisaks lavastatakse ka avariisid.

„Sageli on inimestel valearvamus, et halvim, mis kindlustuspetjat ootab, on hüvitise välja maksmata jätmine, kuid tegelikkuses anname kõik kindlustuspettused alati politseile üle,“ selgitas Türk olukorra tõsidust. „Karistusseadustik näeb kindlustuskelmuse toimepaneku eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.“

Iga kahjujuhtum läbib enne hüvitise välja maksmist põhjaliku taustakontrolli. „Kahjukäsitlusvaldkonna töötajad on kogenud spetsialistid, kes oskavad kahjujuhtumeid käsitledes tähele panna, kui miski ei klapi kliendi selgitusega juhtunust,“ sõnas Türk. 

Lisaks kogemusele ja vaistule suureneb iga aastaga ka tehniliste vahendite hulk, mis aitab kelmusi paljastada. „Peale interneti, pardakaamerate ja valvekaamerate kasutame oma töös erinevaid partnereid ja eksperte, kes oskavad anda erapooletu hinnangu kahju põhjuste ja muu olulise kohta,“ selgitas Türk kelmide tuvastamise tagamaid.