Ettepanekud hõlmasid bürokraatiat raamatupidamise seadusest kuni tööohutuse ja sisserände piirarvuni. Koda leiab, et ettepanekuid võiks arvesse võtta juba eelseisvate seadusemuudatuste kavandamisel, sest paljude soovituste puhul ei tähenda see mitte ainult ettevõtete ajakulu ja kulutuste vähenemist, vaid parandab ka Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet.
Ettevõtjate muredele pakutakse konkreetseid lahendusi
„Koja ettepanekud on võimalikult konkreetsed, et need tooksid ettevõtjatele reaalse halduskoormuse languse ning oleksid ka mõistlikult tehtavad,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse aseesimees ja peaministri efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja liige Oliver Väärtnõu ning lisas, et ainult katusteemasid markeerides on regulatsioonides raske muutusi ellu viia.
Kestlikkusaruannete koostamine, esitamine ja auditeerimine peaks olema vabatahtlik. Kui kestlikkusaruande koostamise kohustust ei muudeta vabatahtlikuks, siis tuleks kohe lükata selle kohustuse täitmine kahe aasta võrra edasi. Koda pakub ka välja, et kestlikkusaruannet võiks nõuda iga viie aasta järel, mitte igal aastal.
Praegu peab tööandja iga kuu deklareerima kõik töötajatele tehtud erisoodustused – alates sünnipäevakingitustest ja ühisüritustest kuni tee ja kohvi pakkumiseni. Koda tegi ettepaneku muuta regulatsiooni selliselt, et erisoodustusena ei maksustata töötajate motivatsiooni hoidmise ja tõstmisega seotud kulutusi 1000 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Ettepaneku kohaselt peaksid tööandjad pidama sisemist arvestust nende kulude üle töötajate lõikes, aga nad ei peaks neid kulusid deklareerima maksu- ja tolliametile igal kuul.
Lisaks peaksid ettevõtjad seonduvalt töötervishoiuarstide puudusega saama teatud tingimustel saama töötaja saata tervisekontrolli perearsti juurde. Ohutusjuhendid peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht ning riskianalüüsid peaksid arvestama ettevõtete olemuse ja vajadustega ning need tuleks ära kaotada vähemalt madala riskiga töökeskkondade puhul.
Tuleb leida lahendusi, et erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess muutuks ettevõtjate jaoks oluliselt kiiremaks. Planeeringute ja lubade menetlemisele tuleks kehtestada konkreetsed ja mõistlikud tähtajad, mida ei tohi ületada.
