Kohtusse pöördunu viibis vanemapuhkusel, kuid samal ajal töötas väikese tasu eest. Tal tekkis õigus töötuskindlustushüvitisele, mille töötukassa ka määras. Lapsevanem oleks aga saanud märgatavalt suuremat töötuskindlustushüvitist, kui ta ei oleks vanemapuhkuse ajal väheses ulatuses tööd teinud. Vanema arvates ei olnud selline olukord põhiseadusega kooskõlas.
Vanemapuhkuse ajal töötanud inimesi ei tohi kohelda ebasoodsamalt
Riigikohtu üldkogu hinnangul oli töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise kord vastuolus võrdse kohtlemise nõudega. Nii ema-, isa-, vanema- kui ka lapsendajapuhkuse võimaldamine ja nende puhkuste kestel hüvitiste maksmine on töö- ja pereelu ühitamise soodustamise meetmed, millega riik aitab alla kolmeaastase lapse vanemal ning lapsendajal pühenduda tööelu asemel perekonnale, leevendades märkimisväärselt survet teha sissetuleku saamiseks tööd.
Töö- ja pereelu ühitamise eesmärgiga ei ole aga kooskõlas see, kui nende puhkuste kestel töötamine muutub kindlustatule kahjulikuks, sest vähendab puhkuse lõppemise järel töötuks jäämisel makstava töötuskindlustushüvitise suurust. Lubamatu oli kohelda kaebajat vanemapuhkuse ajal töötasu teenimise tõttu ebasoodsamalt kui neid, kes sel ajal tööd ei teinud.
Riigikohus kinnitas, et seadusandjal on töötuskindlustussüsteemi kujundamisel avar otsustusruum. Vajalik on vältida kuritarvitusi, kuid inimesi tuleb kohelda võrdselt.
