1. Kas on korrektne, et töötegemise kohaks on määratud kontori asukoht?
2. Kas määratletud töötegemise kohast lähtudes võib käsitleda näiteks teise linna objektile minemist lähetusena?
3. Kas töötajal on õigus nõuda kodust objektile sõidu eest töötasu ehk lugeda sõidule kuluv aeg tööaja hulka? Pole mõistlik, et töötaja hommikul kontorisse tuleks, sest lähem on minna otse objektile.
4. Kas eelmise küsimuse puhul võib olla määrav töölepingus fikseeritud töötegemise koht? Ehk teisisõnu: kas juhul kui töölepingus on fikseeritud, et töötegemise koht on Eesti, võib kodust objektile sõidu arvestada tööaja hulka?
Vastab Birje Kalmus, Advokaadibüroo LMP:
1. Töö tegemise kohaks määratakse koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid seadus võimaldab kokku leppida ka kitsamas või laiemas töö tegemise kohas. Tulenevalt põhimõttest, et kokku lepitud töö tegemise koht peab hõlmama kõiki tavapäraste tööülesannete täitmise kohti, on töö tegemise koha laiem määratlus põhjendatud eelkõige liikuva iseloomuga töö (nt kuller, kaugsõiduautojuht) korral, kus tööülesandeid täidetakse erinevates piirkondades. Näiteks müügiesindajaga, kes pakub kaupu Eesti eri linnades, on põhjendatud töö tegemise kohana määratleda Eesti.
2. Töölähetus on töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ette nähtud töö tegemise kohta. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud näiteks konkreetsel aadressil asuv kontor, on seega teise linna objektile minemise puhul tegu töölähetusega. Töölähetuse kulud hüvitatakse töölepingu seaduse § 40 kohaselt.
3. Kui töötaja tuleb esmalt kontorisse ning sõidab seejärel objektile, arvestatakse tööaega alates kontorisse saabumisest. Kui töötaja läheb otse kodust objektile, loetakse sõiduaeg üldjuhul tööaja hulka kuuluvaks. Töötajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine (praktikas on kokku lepitud näiteks töötasu sisulise töö tegemise ning sõiduaja eest eraldi), kuid silmas tuleb pidada, et lähetuses käimine ei tohi vähendada töölepingus kokku lepitud töötasu, st kokkulepitud töötasu tuleb igal juhul töötajale välja maksta.
4. Kui töö tegemise kohaks on märgitud Eesti, ei ole erinevates linnades töötamise puhul tegu töölähetusega. Seda aga, kas tööle ja koju sõitmise aega tuleb lugeda tööajaks, tuleb hinnata, arvestades ka mõistlikkuse põhimõtet. Kui töötaja võtab näiteks enne objektile sõitmist konkreetsest kohast tööriistad, tööandja auto vms, siis loetakse tööajaks aega alates töövahendite võtmisest. Samas kui töötaja sõidab otse tööle, ilma et peaks kuskil kontoris, garaažis vms peatuse tegema, loetakse üldjuhul töölesõidu aeg tööaja hulka. Arvestada tuleb ka seda, kas tegu on iga päev erinevate klientide ja objektidega (nt erinevad objektid üle Eesti vastavalt klientide tellimustele) või on tegu konkreetse objektiga (nt konkreetne ehitusobjekt).
