02.06.2022 Neljapäev

Seadusesse tekib konkreetne loetelu kaugtööga seotud tööandja kohustustest

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muu hulgas näeb ette mitmeid erisusi kaugtöö osas ohutu töökeskkonna tagamiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab kaugtöö osas paindlikkuse suurendamist, kuid saatis riigikogule kaks muudatusettepanekut, et uued nõuded ei tooks kaasa ülereguleerimist.   

Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine.
Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine. Foto: pixabay

Eelnõu kohaselt lisandub töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse eraldi säte, mis paneb paika, millised on tööandja kohutused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamiseks. Tööandja on edaspidi kohustatud kajastama riskianalüüsis kaugtööga seonduvad võimalikud riskid ning rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Tööandja peab ka juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist, tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti, korraldama töötaja tervisekontrolli, uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksma töötajale haigushüvitist. Tööandja peab täitma muid eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. 

Kaugtöö töökoha kujundamine ei peaks olema tööandja kohustus 

Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus on praegusest selgemalt kirjas, millised kohustused on tööandjal seoses kaugtööga. Samas paneb eelnõu tööandjale ka mitmeid ebamõistlikke kohustusi. Eelkõige on koda vastu eelnõus sisalduvale punktile, mille kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. 

Eelnõus sisalduv kohustus on mõistlik olukordades, kus tööandja ei paku töötajale kindlat töö tegemise kohta ning töötaja teeb üksnes kaugtööd. Samas enamikul juhtudel kasutatakse kaugtööd olukorras, kus tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd osaliselt kaugtööna. Sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. 

Lisaks jääb ebaselgeks, mida on eelnõus mõeldud töökoha sisustamise ja kujundamise all. Näiteks kas tööandja peab andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad, kööginurga ja looma pesemisvõimaluse. Küsimusi tekitab ka kaugtöö töökoha kujundamise mõiste. 

Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine. Tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisustamise osas kokkuleppele jõuda ning kojale teadaolevalt ei ole selles osas suuri vaidlusi poolte vahel esinenud. Seega puudub vajadus täiendava regulatsiooni järele ning koda tegi riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kaugtöö töökoha sisustamisega seotud punkt eelnõust välja. 

Kaugtööga seotud riskide hindamine vajab täpsustamist 

Eelnõu kohaselt on tööandja kohustatud kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. 

Koda peab igati mõistlikuks ja vajalikuks, et tööandja peab ka kaugtöö korral hindama töökeskkonnaga seotud riske ja võtma kasutusele meetmeid riskide maandamiseks. Samas ei ole koja hinnangul mõistlik nõuda tööandjalt, et ta hindaks riske iga töötaja ja iga kaugtöö tegemise koha lõikes eraldi. Näiteks kui töötaja teeb ühel päeval kaugtööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval toitlustusettevõttes, neljandal päeval ühistranspordis, siis ei ole tööandjal võimalik hinnata iga konkreetse töö tegemise koha riske. 

Kuna kaugtöö tegemise kohad ei ole tööandja kontrolli all, siis oleks mõistlik lahendus see, et tööandjal on lubatud kaugtööga seotud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei peaks hindama riske iga kaugtöö tegemise koha ja iga töötaja lõikes, vaid tööandja saaks välja tuua kaugtööga kaasnevad üldised riskid, näiteks halb valgustus, vale tööasend ning võtta kasutusele meetmeid selliste üldiste riskide maandamiseks.

 Muudatuste jõustumise aeg ei ole veel teada 

Eelnõu menetlus on hetkel pooleli riigikogus ning selle kohta saab rohkem infot siin. Kaugtööga seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!