Citadele panga juht Rūta Ežerskienė märgib, et naised väldivad sageli oma ettevõtte asutamist mitte ainult objektiivsetel põhjustel, vaid ka hirmude ja ühiskondlike stereotüüpide tõttu. Möödunud aastal said naised keskmiselt 13,2 protsenti vähem palka tunnis kui mehed (enne maksude arvestamist). Eriti suur on lõhe finants- ja kindlustussektoris, kus see ületab 25 protsenti. Selline ebavõrdsus mõjutab ka naiste võimalusi ettevõtluses, kuna väiksem sissetulek raskendab kapitali kogumist ja investeerimist.

Hirm ebaõnnestumise ees hoiab naisi ettevõtlusest eemal

Lisaks palgalõhele mõjutavad naiste ettevõtlust ka ühiskondlikud stereotüübid ja enesekindluse puudumine. Paljud naised ei alusta oma äri, kuna tunnevad, et neil napib teadmisi või oskusi, näiteks äriplaani koostamiseks, raamatupidamise korraldamiseks või turundusstrateegia loomiseks.

Täielikult naistele kuulub 16 protsenti ettevõtetest. Noorte seas on see näitaja kõrgem – statistikaameti andmetel on iga kolmas selle vanuserühma naine ettevõtja. See on võrreldav Euroopa keskmisega (34,4 protsenti).

Citadele tänavu märtsis läbi viidud uuring näitas, et naised investeerivad harvemini aktsiatesse ja muudesse riskantsematesse varadesse. Kui meestest eelistab aktsiatesse investeerimist 29 protsenti, siis naistest vaid 21 protsenti. See võib piirata kapitali kasvatamise võimalusi ning raskendada ettevõtlusega alustamist.

Naised ootavad täiuslikkust, ettevõtlus ootab julgust

Hewlett-Packardi uuring näitas, et mehed kandideerivad töökohtadele juba siis, kui nad vastavad nõudmistele 60 protsendi ulatuses, samas kui naised ootavad, kuni nad vastavad täielikult.
Naised ei alusta ettevõtlusega mitte seetõttu, et nad ei suudaks, vaid seetõttu, et neil on madalam enesehinnang ja tugevam hirm ebaõnnestumise ees. Rūta Ežerskienė peab seda ebaratsionaalseks, kuna ettevõtlus on suuresti seotud õppimisega protsessi käigus. Isegi proovimisest loobudes jätavad naised kasutamata võimaluse areneda – kuigi neil on selleks suurepärased eeldused. Pank hindab laenutaotlusi eelkõige äriplaani, mitte taotleja soo põhjal.

Maailmapanga 2024. aasta aruanne „Naised, äri ja seadus“ andis Eesti naiste olukorrale ettevõtluses maksimaalse tulemuse – 100 punkti. See on kõrgem kui suure sissetulekutasemega OECD riikide keskmine (95,4). See tähendab, et seadusandluse tasandil on Eesti naised ja mehed kõikides mõõdetud valdkondades täiesti võrdsed.

Seega on eriti oluline pakkuda naistele igakülgset tuge. Neile tuleb võimaldada ligipääs teabele, koolitustele ja mentorlusele, et nad tunneksid end enesekindlalt ja pädevalt oma ettevõtteid juhtides. Vaja on luua keskkond, kus nende ideid ja algatusi väärtustatakse ning toetatakse. Naiste ettevõtlus Eestis on endiselt alarakendatud ressurss, mille arendamine tooks kasu kogu ühiskonnale.