Kas EL väliskaubanduslepingutest on meie ettevõtjatele kasu?
Euroopa Komisjon (EK) on kohustatud andma igal aastal aru Euroopa Liidu kõige olulisemate kaubanduslepingute rakendamisest. Aastaaruandes antakse ülevaade ELi kaubandusvõrgustikust, mõõdetakse üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemusi ning juhitakse tähelepanu rakendamisel esinevatele puudustele. Seekordsest aruandest järeldub, et vabakaubanduslepingute mõju ei ole piisavalt suur.
Riik soovib toetustega mitmekesistada Ida-Viru ettevõtlust
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile Euroopa Liidu struktuuritoetuse seadusel põhineva eelnõu, millega soovib riik edendada Ida- Virumaa ettevõtlust ja mitmekesistada inimeste oskusi. Maakonna ettevõtluse mitmekesistamiseks või inimeste oskuste täiendamiseks otsitakse toetusskeemi abil erinevaid partnereid, kes toetuse abil on valmis panustama Ida-Virumaa energeetikasektori kahanemise mõjude leevendamisse.
Eraisiku ettevõtlus - kuidas peatada ja lõpetada
Pärast ettevõtluse lõpetamise kande tegemist äriregistris ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustused.
Riigikohus: tehingu juriidiline vorm peab vastama tegelikule sisule
Riigikohtu halduskolleegium juhtis tänases lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi. Riigikohtusse jõudis OÜ Vallaste ja Partnerid (kaebaja) ning maksu- ja tolliameti (MTA) vaidlus maksuotsuse üle, milles MTA leidis, et kaebaja tehingud viie alltöövõtjast osaühinguga on näilikud ja tühised. Näilikkus seisnes MTA hinnangul selles, et tegelikeks alltöövõtjateks olid füüsilised isikud, mistõttu tulnuks tehingud maksustada tööjõumaksudega.
Riigikohtu halduskolleegium märkis esmalt, et ei nõustu MTA seisukohaga, nagu olnuks vaidlusalused tehingud näilikud. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled tegelikult tehingut sõlmida ega pea tehingus näidatud õigusi ja kohustusi enda jaoks siduvaks.
Praegusel juhul soovisid pooled, et alltöövõtjatest äriühingud teeksid kokkulepitud tööd, mille eest on neil õigus saada tasu. Sealjuures ei viidanud asjaolud, et pooltel oli varjatud kavatsus tekitada raha käsutamise õigus füüsilistele isikutele – makstud tasu jäi alltöövõtjatest äriühingute käsutada.
Ühisrahastuse võlu ja valuga tuleb arvestada
