14.05.2024 Teisipäev

Ukraina põgenikud ei saa elamisloa pikendamise venimise tõttu toetusi

Kohalikud omavalitsused (KOV) on mures Ukraina sõjapõgenike pärast, kelle ajutise kaitse elamisluba ei ole politsei- ja piirivalveamet tähtaegselt pikendanud, mistõttu ei saa omavalitsused maksta neile toimetulekuks vajalikke sotsiaaltoetusi.

Elamisloa puudumise tõttu ei saa inimesed enam neile määratud riiklikke pensione ja hüvitisi ega KOV-ide  tagatavaid toetusi ja teenuseid.
Elamisloa puudumise tõttu ei saa inimesed enam neile määratud riiklikke pensione ja hüvitisi ega KOV-ide tagatavaid toetusi ja teenuseid. Foto: pixabay

Eesti Linnade ja Valdade Liit tõi näite Elva vallast, kus üksi lapsi kasvatav mitte tööl käiv ema esitas enda ja laste kohta taotluse PPA-le kolm kuud enne ajutise kaitse elamisloa lõppemise tähtaega. Perel lõppes ajutise kaitse staatus aprilli keskel ja iseteenindusest nähtub, et nende taotlus võetakse menetlusse juunis.

„KOV-id on edastanud, et paljudel Ukraina sõjapõgenikel on elamisloa taotluste pikendamise menetlus veninud nii pikaks, et nii lastel kui täisealistel isikutel on elamisload lõppenud. Sõda Ukrainas kestab ja isegi kui sõjapõgenikuna Eestisse saabunud inimese elamisluba lõpeb, siis tema ajutise kaitse vajadus säilib,” märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Elamisloa puudumise tõttu ei saa inimesed enam neile määratud riiklikke pensione ja hüvitisi ega KOV-ide tagatavaid toetusi ja teenuseid. „Kuigi sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et kui PPA võimaldab elamisloa kehtivuse tagantjärgi, siis tagab sotsiaalkindlustusamet hüvitised tagantjärgi vastavalt elamisloa kestvusele, tuleb Ukraina sõjapõgenike puhul arvestada, et neil võivad puududa igasugused muud elatusvahendid peale hüvitiste ja toetuste ning võrgustik, kes võiks neid toetada. Seega elamisloa ja toetuste/hüvitiste katkemisel ei pruugi inimesel olla piisavaid elatusallikaid inimväärseks eluks,” nentis Luhalaid.

Lisaks sunnib elamisloa lõppemine tööandjad, kui nende kollektiivis on sõjapõgenikke, kellel lõppeb elamisluba, mis on seni töölevõtmise aluseks olnud, lõpetama töösuhte. „Tööandjad on teadlikud välismaalaste värbamist puudutavast seadusandlusest ja sellest, et elamisloa lõppemise korral puudub alus töölepingu jätkamiseks. Eelnev omakorda jätab inimese ilma võimalusest töötada ja paneb sõltuma sotsiaaltoetustest,” tõdes Luhalaid.

Ta juhtis tähelepanu, et Eesti sotsiaalvaldkonna teenused on ennekõike üles ehitatud põhimõttel, et inimesel on riigis viibimiseks kas elamisluba või muu õiguslik alus. „KOV teenuste vaates on oluline, et inimesel  oleks registreeritud elukoht rahvastikuregistris. Kui inimesel puuduvad eelmainitud Eestis viibimise alused ja kehtiv elukoha registreering rahvastikuregistris, siis on oluline arvestada, et vastavalt seadusele laieneb elamisloata inimesele KOV-is ainult vältimatu sotsiaalabi,” lisas Luhalaid.

Seega on inimesed tema sõnul ka KOV teenuste tagamise vaates olukorras, kus kohalik omavalitsus ei saa maksta sotsiaaltoetuseid kehtiva elamisloa puudumise tõttu. 

PPA annab oma kodulehel teada, et hetkel on ajutise kaitse taotluste maht suur, mistõttu võib PPA teha ajutise kaitse pikendamise otsuse elamisloa viimasel päeval või isegi hiljem. Sel juhul pikendab PPA elamisluba tagasiulatuvalt ja see hakkab kehtima eelmise elamisloa kehtivusele järgnevast päevast. "Juhul, kui elamisluba pikendatakse pärast tähtaega, võib see mõjutada hüvitiste ja toetuste saamist. Seetõttu tasub inimestel, kelle ajutist kaitset pikendatakse pärast elamisloa tähtaega, kontrollida üle, kas hüvitiste ja toetuste saamiseks tuleb esitada uus taotlus," kirjutas PPA kodulehel.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255