Eamets tõdes, et Eesti rahvastik vananeb, mis tähendab tulevikus, et tööturule sisenejaid jääb vähemaks, samal ajal kui sealt lahkujate arv kasvab. Üks peamisi näitajaid, millega seda arengut hinnatakse, on tööturu surveindeks. See leitakse, jagades laste arvu pensionieelses eas olevate inimeste arvuga.
Kui suhtarv on 1, tähendab see, et lapsi on sama palju kui pensionieelikuid. Kui näitaja jääb alla 1, viitab see sellele, et järgmise kümne aasta jooksul lahkub tööturult tõenäoliselt rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Kui näitaja ületab ühe, on olukord tööturul pigem positiivne.
Tööturu surveindeks kasvab
Reedel avaldas statistikaamet andmed demograafilise tööturu surveindeksi kohta 1. jaanuari seisuga. „Selleks, et oleks võrdlusandmeid, vaatame ka tulemusi aastast 2017 – ehk kuidas see indeks on muutunud kaheksa aastaga. Kogu Eesti lõikes on surveindeks praegu 0,9, mis tähendab, et tööturult lahkub tulevikus rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Positiivne on aga see, et kaheksa aastat tagasi oli vastav näitaja 0,83. Indeksit mõjutas oluliselt 2022. aasta, kui Eestisse saabus suur hulk Ukraina sõjapõgenikke. Tuleb siiski arvestada, et enamik põgenikest olid naised, lapsed ja vanemaealised, mistõttu avaldas nende saabumine mõju nii laste kui ka pensionieelikute arvule,“ selgitas Eamets.
Maakondade lõikes on tööturu surveindeks üle ühe vaid Harju ja Tartu maakonnas. Kõige madalam on see Hiiumaal (0,53), järgnevad Ida-Virumaa (0,61), Jõgevamaa (0,66), Võrumaa (0,67) ja Põlvamaa (0,67). Alla 0,7 jääb indeks veel ka Valga- ja Saaremaal.
„Kui vaadata, kus maakondades on surveindeks kaheksa aastaga vähenenud, siis neid on vähe – ainult Võru-, Valga-, Saare- ja Hiiu maakonnas. Kahe maakonna – Pärnu ja Jõgeva – näitaja on jäänud samaks. Kõigis teistes on indeks paranenud, mis on igati positiivne,“ märkis Eamets.
Tema sõnul on omaette küsimus, mis saab Ukraina põgenikest pärast sõja lõppu. „2022. aasta lõpus tehtud esimese laine uuring näitas, et kolmandik põgenikest saabus otse sõjapiirkonnast, kolmandik rindelähistest ning kolmandik rahulikematest aladest. Seetõttu võib eeldada, et paljudel polegi võimalik või soovi naasta – kodud võivad olla hävinud või piirkonnad okupeeritud. Tagasiminekut võib takistada ka kohanemine Eestis: keel on selgeks saadud, lapsed käivad koolis, olemas on töökoht ja sotsiaalne võrgustik. Tegelikult ei tea me veel, kui suur osa põgenikest lõppkokkuvõttes kodumaale naaseb,“ nentis Eamets.
„Tulles tagasi tööturusurveindeksi juurde – paari viimase aasta järsult langenud sündide arv hakkab lähiaastatel indeksit taas alla viima, sest laste arv väheneb,“ lisas ta.
