01.06.2020 Esmaspäev

Eesti residentide välisriigist saadud töötasu ja mitteresidentide Eestis töötamise eest saadud tasu maksustamine tulumaksuga eriolukorra ja sellele järgneval ajal, mil eriolukorrast tulenevad piiranguid ei ole täielikult kaotatud

Maailma tabanud pandeemia ja sellest põhjustatud liikumispiirangute tõttu ei ole paljudel välisriigis tööl käivatel inimestel olnud võimalik naasta residendiriigist töökohariiki ja töökohariigist residendiriiki. Olenevalt töö iseloomust on see tähendanud seda, et töö tegemist on jätkatud kaugtöö vormis või töö tegemine ei ole teatud aja jooksul olnud võimalik. Viimasel juhul on olnud ka olukordi, kus töötajatele on jätkatud töötasu maksmist vähendatud ulatuses.

Üldine põhimõte eriolukorra ajal tekkinud töötasu maksustamisel tekkinud küsimuste lahendamisel on see, et niikaua, kui lahendus sõltub ainult Eestist, kohaldatakse nii tulumaksuseadust (TuMS) kui ka maksulepingut viisil nagu eriolukorda poleks olnud.
Üldine põhimõte eriolukorra ajal tekkinud töötasu maksustamisel tekkinud küsimuste lahendamisel on see, et niikaua, kui lahendus sõltub ainult Eestist, kohaldatakse nii tulumaksuseadust (TuMS) kui ka maksulepingut viisil nagu eriolukorda poleks olnud. Foto: pixabay

Üldine põhimõte eriolukorra ajal tekkinud töötasu maksustamisel tekkinud küsimuste lahendamisel on see, et niikaua, kui lahendus sõltub ainult Eestist, kohaldatakse nii tulumaksuseadust (TuMS) kui ka maksulepingut viisil nagu eriolukorda poleks olnud.

Järgnev juhis kehtib Eestis töötavatele või töötanud mitteresidentidele juhul, kui asjaomase riigi ja Eesti vahel on kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping (edaspidi maksuleping).

Juhul kui Eesti resident on arvamusel, et tema töötasu ei ole maksustatud maksulepingus kokkulepitud viisil või ta näeb ohtu topeltmaksustamise tekkimiseks, palume konkreetset küsimuste ja kaebustega pöörduda Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole.
TuMS § 13 lg 4 sätestab, et kui Eesti residendist füüsiline isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu (töötasu) või erisoodustust, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui inimene on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud.

Töötasu, mida saab Eesti resident, kes töötas enne eriolukorda füüsiliselt välismaal, kuid kes jätkas Eestis või töökohariigis kehtestatud eriolukorra või muu sarnase liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal töötamist Eestist kaugtööna, maksustatakse liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal nii nagu eriolukorda ei oleks olnud. See tähendab, et liikumispiirangute kehtestamise tõttu loetakse ka Eestis töötatud päevad välisriigis veedetud päevade hulka ning kaugtöö tegemise ajal teenitud töötasu loetakse TuMS § 13 lg 4 punkti 2 tähenduses välisriigis maksustatuks.

Töötasu või selle asemel makstud tasu (näiteks Eesti Töötukassa töötasu hüvitisega sarnane välismaine hüvitis), mida saab Eesti resident, kes töötas enne eriolukorda füüsiliselt välismaal, kuid kellel ei olnud võimalik Eestis või töökohariigis kehtestatud eriolukorra või muu sarnase liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise tõttu välismaale tööle naasta, maksustatakse liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal nii nagu eriolukorda ei oleks olnud. Kui inimene jätkab osalise kaugtööga ka peale liikumispiirangute kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse TuMS § 13 lõige 4 tingimusi nii nagu enne pandeemia puhkemist ehk et töötasu maksustamine sõltub füüsiliselt välismaal viibitud päevadest ja kui neid päevi koguneb 12 kuu jooksul vähemalt 183, siis ka sellest, kas töötasu on olnud välisriigis isiku maksustatav tulu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference