„Tahaksin tänada kõiki, kes otsustasid oma töö Eestis ainulaadsele konkursile esitada. Tööd olid väga kõrgetasemelised ning valikut teha oli keeruline. Tänu väärivad ka koostööpartnerid, tänu kellele sai arvestusala tööde konkurss tänavu juba kümnendat korda toimuda - Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Eesti siseaudiitorite ühingut,“ ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi.
Magistritööde kategoorias pälvis peapreemia Signy Villems, kelle töö käsitleb vandeaudiitorite arvamusi Eesti raamatupidamiskohustuslaste finantsaruannete kohta. Töö käigus tegi autor muuhulgas häid ettepanekuid, kuidas suurendada finantsaruannete usaldatavuse taset tulevikus Eestis veelgi.
Parima bakalaureusetöö auhinna pälvis Relika Linnjärv tööga, mis käsitleb rendilepingute kajastamist. Töös tõi autor esile praktilisi näiteid, mida järgides on Eesti finantsaruandluse standardit järgivates ettevõtetes võimalik rendiarvestuste kajastamisel minna RTJ 9 põhimõtetelt üle IFRS 16 põhimõtetele. Välja anti ka kolm eriauhinda - parima finantsarvestust käsitleva uurimistöö tunnustuse pälvis Diana Traumann, parima audiitortegevuselase uurimistöö preemia sai Heleri Soe ning eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest pälvis Margarita Vladimirskaja.
"Tööde kõrge taseme tõttu oli valikut teha raske. Seega tahaksin eraldi esile tuua kaks tööd, mis küll auhinda ei saanud, aga olid kirjutatud väga akuutsel teemal, nimelt majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamise ning mitteesitamise põhjustest Eestis. Nende tööde autorid Kätlin Kallakas ja Kristina Kips on igati tunnustuse väärilised, tegu on väga hästi kirjutatud ja sisukate magistritöödega," lisas Suurekivi.
Konkursil auhinna saanud töödega saab tutvuda Eesti Raamatupidajate Kogu lehel. Konkursi auhinnafond oli 3000 eurot.
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus võimalus selles valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Konkursi eesmärk on leida uudseid lähenemisi ja praktilisi ettepanekuid erinevate arvestusalaste probleemide lahendamisel ning huvitavaid vaatenurki teoreetilistele küsimustele.
Esitatud töödes hinnatakse teema või käsitluse uudsust ja aktuaalsust. Töö kirjutamisel tuleb lähtuda uurimistulemuste kasust valdkonna arengusse ja laiemast mõjust eriala arengusse üldse. Vähem oluline pole ka järelduste kvaliteet.
Konkursil valitakse välja parim magistri- või doktoritöö, parim bakalaureuse-, lõpu- või muu kirjalik töö, parim audiitortegevuse alane uurimustöö, parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö ning eraldi tunnustatakse uudset või huvitavat arvestusalast teemakäsitlust.
Konkursile esitatud töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Eesti Siseaudiitorite Ühingu ja Eesti Raamatupidajate Kogu esindajad.