28.01.2021 Neljapäev

Muudatused Euroopa Liidu käibemaksureeglites

Maksu- ja Tolliamet annab teada käibemaksureeglite muudatustest Euroopa Liidus, mis hakkavad kehtima 1. juulil.

Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.
Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega. Foto: pixabay

Muudatuste lühiülevaade

Euroopa Liidus (EL) viiakse läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas. ELi käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ on sellekohased muudatused juba sisse viidud jõustumisajaga 1. juuli 2021, samaks ajaks peavad kõik liikmesriigid muutma ka oma käibemaksuseadusi. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.

1. juulist 2021 jõustuva ELi e-kaubanduse käibemaksupaketiga:

  1. laiendatakse praegu kehtivat telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste (edaspidi digiteenused) maksustamise erikorda (ingl mini One Stop Shop, MOSS) ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (edaspidi e-pood) kaudu kauba müümisele. Laiendatud erikorra lühend on OSS (ingl One Stop Shop).
  2. kehtestatakse uus erikord IOSS (ingl Import One Stop Shop) ühendusevälisest riigist imporditavate kaupade kaugmüügile.

Kaugmüük (nii ühendusesisene kaugmüük kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük) on piiriülene kauba müük lõpptarbijale. Ühendusesisene kaugmüük on selline ELis asuva kauba võõrandamine, mille käigus kaup toimetatakse lõpptarbijale kauba asukoha liikmesriigist mõnda teise ELi liikmesriiki. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on ELi välises riigis asuva kauba võõrandamine, mille käigus see kaup toimetatakse lõpptarbijale ELi välisest riigist ELi liikmesriiki.

Erikordade kasutamine on vabatahtlik. Uus impordikava hõlmab väljastpoolt ELi imporditud toodete kaugmüüki, kui saadetise väärtus on vähemalt 150 eurot. Kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad (kui ta ei kasuta OSS erikorda), ning teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus (kui ta ei kasuta IOSS erikorda). Registreerimistaotlusi saab hakata esitama 3 kuud enne kava kasutuselevõttu, s.o alates 1. aprillist 2021.

Erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (B2C tähendab müüki ettevõtjalt lõpptarbijale, ingl business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.

Mõlema erikorraga liitumiseks saab taotlusi hakata esitama 3 kuud enne erikorra kehtima hakkamist, s.o alates 1. aprillist 2021. Erikorraga liitunuks registreeritakse ettevõtja alates 1. juulist 2021.

Erikorra deklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks selle alusel tasuda deklareeritud maksustamisperioodile vahetult järgneva kalendrikuu lõpuks. OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal ja IOSS erikorra puhul kalendrikuu.

Uute erikordade deklaratsioonides paranduste tegemine toimub teise põhimõtte järgi kui praegu esitatavas MOSS deklaratsioonis. Kui OSS või IOSS erikorraga liitunud müüjal on vaja parandada mõne eelmise maksustamisperioodi kohta deklareeritud andmeid, teeb ta seda jooksvalt järgmises tema poolt esitatavas erikorra deklaratsioonis, mitte ei paranda käibe tekkimise perioodi kohta esitatud deklaratsiooni.

Käibemaksu eriskeemi deklaratsiooni paranduste tegemine toimub uue korra kohaselt. Edaspidi peab müüja teatama eelmise maksustamisperioodi parandustest hilisema perioodi maksudeklaratsioonis.

OSS (One Stop Shop) ehk teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord

Alates 1. juulist 2021 laiendatakse praegust „väikest ühe akna süsteemi“ (ingl mini One Stop Shop, MOSS), mida kuni selle kuupäevani saab kasutada ainult teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste maksustamisel. Sellest saab „ühe akna süsteem“ (ingl One Stop Shop, OSS), mida hakatakse rakendama ühendusesisesele kaugmüügile ja lisaks digiteenustele ka muudele teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.

Seega saab OSS erikorda kasutada lõpptarbijatele nende elu- või asukoha liikmesriigis osutatavate selliste teenuste puhul nagu näiteks kinnisasjaga seotud teenused (ehitamine, hindamine), kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenused (etendused, kontserdid, näitused), transpordivahendite renditeenus jms (pikem loetelu on käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4).

Samuti saab seda erikorda rakendada Eestis asuva kauba müümisel e-poe kaudu lõpptarbijale ELi välise riigi ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja üheski ELi liikmesriigis püsivat tegevuskohta ei ole.

Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe (e-poodi omav isik teatud juhul ka Eestis tekkiva käibe) ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

Kaotatakse praegu ELi liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võetakse üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele. Kui piirmäära ei ületata, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud ja on valitud OSS erikord, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu.

Muudele teenustele peale digiteenuste, mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik, ülalnimetatud 10 000 euro piirmäär ei kohaldu. Lisaks sellele on oluline arvestada, et ka kaupade kaugmüügil ja digiteenuste osutamisel teiste liikmesriikide lõpptarbijatele saab 10 000 euro piirmäära kohaldada ainult kindlatel tingimustel: kui müüjal on asukoht või tegevuskoht ka mõnes teises liikmesriigis, siis ta 10 000 euro piirmäära kasutada ei saa.

Praegust MOSS deklaratsiooni andmekoosseisu täiendatakse ning kehtestatakse ühtne EL piiriüleste tehingute käibedeklaratsioon (nn OSS deklaratsioon). Maksukohustuslased, kes võõrandavad kaupu ja osutavad teenuseid oma koduriigist teiste liikmesriikide lõpptarbijatele, võivad nende tehingute kajastamiseks kasutada OSS erikorda ning deklareerida ja tasuda käibemaksu kord kvartalis esitatava deklaratsiooni alusel. OSS deklaratsioonil kajastatakse tehingud liikmesriikide kaupa, märkides iga riigi kohta tasutava käibemaksusumma ja vastava riigi käibemaksumäära.

OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal. Üldreeglina hakatakse erikorda rakendama alates erikorraga liitumise avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem, on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on kas Eestis või sellises liikmesriigis, kus tal on püsiv tegevuskoht. Liikmesriigis, kus isik on registreeritud maksukohustuslaseks, samas riigis asuvatele lõpptarbijatele osutatavad teenused deklareeritakse selles riigis esitataval tavapärasel käibedeklaratsioonil. Neid teenuseid erikorra alusel ei deklareerita.

IOSS ehk ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord

Alates 1. juulist 2021. a kaotatakse käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtusega kaubasaadetiste importimisel. Väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks kehtestatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord (IOSS erikord).

Lõpptarbijatele mõeldud saadetiste ühendusevälisest riigist sujuvamalt tellijani toimetamiseks kehtestatakse erikord sellise kauba impordilt käibemaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Selleks, et tellija ei peaks kauba ELi saabumisel esitama tollideklaratsiooni ja tasuma käibemaksu, saavad kauba müüjad võimaluse rakendada IOSS erikorda, kogudes ostjalt kauba eest tasumisel ka käibemaksu ning deklareerides selle maksuhaldurile ise ostja asemel igakuiselt esitatavas IOSS deklaratsioonis.

IOSS erikorda kohaldatakse ELis asuvale lõpptarbijale imporditavatele kaubasaadetistele, mis ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel asuvad ühendusevälises riigis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mida ei maksustata aktsiisiga. Tegelik väärtus koosneb ELi territooriumile ekspordiks müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (välja arvatud juhul, kui need kulud sisalduvad hinnas ja neid ei ole ostjale esitataval arvel eraldi märgitud) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.

IOSS erikord võimaldab müüjal lisada kauba müügihinnale importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu juba müügitehingu toimumise ajal ning seetõttu ei teki ostjal kauba kättesaamisel üldjuhul täiendavat maksukohustust.

IOSS erikord lihtsustab ettevõtja käibemaksukohustusi – erikorraga liitunud ettevõtja saab registreerida ennast erikorra kasutajaks ning deklareerida ja maksta kõigi erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu ühes liikmesriigis (registreerimisliikmesriigis) selle asemel, et tasuda käibemaks importimise hetkel igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse.

IOSS erikorraga liitumiseks esitab ettevõtja avalduse maksuhalduri veebilehe kaudu selle erikorra rakendamiseks loodud portaalis. Avalduses esitatav andmekoosseis (ettevõtja nimi, kontaktid, tegevuskoha andmed, registreerimisnumber jne) on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega nr 2020/194. IOSS erikorra kasutajale antakse selle rakendamiseks vastav registreerimisnumber (nn IOSS importööri number, tähekombinatsiooniga „IM"), mida kasutataksegi üksnes IOSS eriskeemi rakendamisel. Registreerimisriik edastab ettevõtja registreerimisnumbri kõigi ELi riikide maksuhalduritele ja see number kehtib kogu ELis.

IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ELis asuvatele lõpptarbijatele. Kui IOSS erikorda soovib kasutada ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub ELis asu- või tegevuskoht, siis tema saab seda erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.

Vahendaja peab esmalt ka ennast registreerima IOSS erikorra kasutajaks. Tema saab registreerimisel IOSS vahendaja numbri (tähekombinatsiooniga „IN") ning seejärel on vahendajal võimalik esitada avaldusi vahendatavate lisamiseks. Iga vahendatava jaoks väljastatakse vahendajale eespool nimetatud IOSS importööri number, mis märgitakse ka tollideklaratsioonile.

Erandina ei pea vahendajat määrama kaugmüügiga tegelev sellise ühendusevälise riigi isik, kelle asukohariigiga on ELi sõlminud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on ELil niisugune leping sõlmitud üksnes Norraga.

Kokkuvõttes peaks ELis asuvate lõpptarbijate poolt imporditavalt kaubalt käibemaksu deklareerimine ja maksmine IOSS erikorda kasutava ühendusevälise riigi ettevõtja puhul toimuma järgmiselt:

  1. ühendusevälise riigi ettevõtja (e-pood) valib ühes ELi riigis vahendaja, kes tema eest ja nimel hakkab esitama IOSS käibedeklaratsioone, kus on deklareeritud kõigisse tarbimisliikmesriikidesse müüdud kaupade käibed;

  2. e-pood edastab vahendajale kaupade müügi hetkel ostjate poolt tasutud käibemaksu puudutava info;

  3. vahendaja koostab e-poelt saadud andmete põhjal imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni (IOSS käibedeklaratsiooni) käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks ning esitab selle deklaratsiooni ja tasub deklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu oma registreerimisriigi maksuhaldurile (Eestis registreeritud vahendaja Eesti maksuhaldurile).

Kaupade tollivormistus võib toimuda ükskõik millises ELi riigis (mitte tingimata selles riigis, kus esitatakse IOSS deklaratsioon), need ei ole omavahel seotud toimingud. Ühendusevälise riigi e-pood ei pea ennast eraldi registreerima maksukohustuslaseks ega omama EORI-numbrit. Kaupade import (vabasse ringlusse lubamine) on käibemaksust vabastatud tingimusel, et tollideklaratsioonis esitatakse kehtiv IOSS-number (IM-number ehk importööri number).

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS-numbri kehtivust.

Internetipõhiste kauplemiskohtade (e-poodide) muutumine eeldatavaks müüjaks ja käibemaksu kogujaks

Muudatustega nähakse ette, et isikud, kes omavad e-poodi ning hõlbustavad sellega kaupade piiriülest müüki lõpptarbijatele, kaasatakse teatud müügitehingutelt tasutava käibemaksu kogumisse ning loetakse, et e-poodi omav isik on need kaubad ise ostnud ja lõpptarbijale edasi müünud (inglise keeles on selline e-pood deemed supplier ehk eeldatav tarnija). Sellega pannakse e-poodi omavale isikule käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus selle ühendusevälise riigi isiku asemel, kes on tegelikult kauba müüja.

Kaugmüük jaotub tinglikult kaheks tehinguks: kauba müük tegelikult müüjalt e-poodi omavale isikule (ettevõtjalt ettevõtjale ehk B2B) ja sama kauba edasimüük e-poodi omava isiku poolt lõpptarbijale (B2C).

Ettevõtja, kes hõlbustab müüki e-poe kaudu, loetakse kauba nn eeldatavaks tarnijaks, kui:

  • ta võimaldab ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot (e-pood saab kasutada IOSS erikorda);
  • ta võimaldab sõltumata kauba väärtusest müüa juba ELis asuvat kaupa lõpptarbijale ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja kellel puudub ELis püsiv tegevuskoht (e-pood saab kasutada OSS erikorda).

Kui ühendusevälisest riigist imporditud ja ELis asuvale lõpptarbijale müüdava kauba tegelik väärtus ületab 150 eurot või kui kauba tegelikuks müüjaks on ELis asuv isik, ei loeta e-poodi vastutavaks selle kauba käibemaksuga maksustamise eest.

Sellisel ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja kellel puudub ELis püsiv tegevuskoht, tekib Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus (ja koos sellega ka Eestis kauba importimisel makstud käibemaksu maksuhaldurilt tagasisaamise õigus), kui:

  1. ta müüb mõnele teisele ettevõtjale kuuluva e-poe kaudu lõpptarbijale oma Eestis asuva kauba ning see e-pood loetakse vastavalt uutele reeglitele kauba ostjaks ja edasimüüjaks (kuigi kauba müük e-poele on niisugusel juhul 0%-lise määraga käive);

  2. ta on ise e-poodi omav ettevõtja, müüb oma e-poe kaudu nn eeldatava tarnijana lõpptarbijale teise ühendusevälise riigi ettevõtja Eestis asuva kauba ja ei ole end registreerinud OSS erikorra kasutajaks.

Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord juhtudel, kus müüja IOSS erikorda ei rakenda

Sarnaselt IOSS erikorraga kehtestatakse kõnealune erikord seetõttu, et alates 2021. aasta 1. juulist kaotatakse käibemaksuvabastus väikese (kuni 22 euro) väärtusega kaupade impordil ning seda saab kasutada juhul, kui kaubad lubatakse vabasse ringlusse samas liikmesriigis, kuhu väikese väärtusega kaup müüakse (kus asub lõpptarbija). Kui kaupu tellitakse väljastpoolt ELi, tuleb üldjuhul käibemaks tasuda lõpptarbijal, kes kauba tellib ja impordib. Selle erikorra rakendamisel tasub lõpptarbija käibemaksu isikule, kes kaubad tollile esitab (enamasti postiteenuse osutajale, kullerfirmale või tolliagendile) ja seega erinevalt IOSS erikorrast müügi hetkel e-poes käibemaksu ei tasu.

Erikorda saab kasutada selliste kaubasaadetiste importimisel, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele ja millele ei Eestis ega mõnes teises ELi liikmesriigis ei kohaldata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda (IOSS). Ka selle erikorra kasutamine on vabatahtlik.

Erikorda on õigus rakendada ettevõtjal, kes:

  1. esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba tegeliku saaja eest,
  2. on kauba valdaja ja
  3. toimetab kauba Eestis asuvale kaubasaajale.

Eelkõige on erikord mõeldud postioperaatoritele ja kulleriteenuse osutajatele, kes tavaliselt deklareerivad saaja eest väikese väärtusega kaupade impordi ja on tolliseadustiku mõistes kauba valdajad (kauba valdaja isik, kes on kauba omanik või kellel on omanikuga samaväärne õigus kauba käsutamiseks; või isik, kellel on kauba üle tegelik kontroll).

Selle erikorra kasutamisel maksustatakse imporditud kaup alati käibemaksu standardmääraga (Eestis 20%). Erikorda kasutav ettevõtja, kes esitab kaubad tollile, tasub lõpptarbijatelt kogutud käibemaksu maksuhaldurile kord kuus. Käibemaks tasutakse hiljemalt käibemaksu kogumise kuule järgneva kuu 16. kuupäeval.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!