Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muuhulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Vaatamata rahastuse kasvule püsib valitsuse teatel väljakutse, kuidas katta kogu teehoiu tegelik vajadus.

Hinnanguliselt on riigiteede seisukorra säilitamiseks vaja 213 miljonit eurot aastas, kuid järgneval neljal aastal on selleks võimalik kasutada keskmiselt 125 miljonit eurot. Samuti jääb rahastus alla arendusvajadusele, mis on ligi 150 miljonit eurot aastas, kuid milleks on kavas keskmiselt 108 miljonit eurot.

Teedesse investeerimine on panustamine julgeolekusse ja konkurentsivõimesse

„Teedeehitus ja -korrashoid ei ole viimastel aastatel saanud vajalikku tähelepanu. Auklikud ja väljaehitamata teed ei rõõmusta kedagi. Selle valitsuse eesmärk on olukorda parandada – järgmistel aastatel suureneb teehoiurahastus enam kui 250 miljoni euro võrra. 2025. aasta lisaeelarvega suunasime teedesse 12 miljonit eurot, 79 miljonit Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid investeerime sõjalise liikuvuse parandamiseks maanteedel ja raudteedel. Automaksust laekuva tulu investeerime samuti teedesse. See tähendab tee-ehitust Tallinn–Pärnu–Ikla kui ka Tallinn–Tartu suunal, Rail Balticu väljaehitatavaid lõike ning mitmeid teisi ehitusi ja remontimisi üle Eesti,“ kommenteeris peaminister Kristen Michal pressiteates. 

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on täiendav rahastus hädavajalik, et parandada teede seisukorda, tõsta liiklusohutust ja toetada Eesti majanduse konkurentsivõimet. „Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse suunata teedesse märkimisväärselt rohkem vahendeid, sealhulgas täites koalitsioonileppe lubaduse kasutada mootorsõidukimaksu sihtotstarbeliselt teede heaks,“ ütles Leis.

„Lisaks on oluline, et investeerime ka riigi kaitsevõimet toetavasse taristusse, kasutades selleks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid. Need investeeringud parandavad nii meie kõigi igapäevaseid liikumisvõimalusi kui ka riigi julgeolekut,“ lisas ta. 

Aastateks 2025–2028 planeeritud 932,3 miljoni euro suurusest eelarvest moodustavad maksutulud 705,8 miljonit eurot ning välisvahendid 227,1 miljonit eurot. „Võrreldes eelmise perioodiga 2024–2027, mil teehoiu maht oli 680,5 miljonit eurot, on kasv märkimisväärne. Ainuüksi 2025. aastal on riigiteede hoiuks kavandatud 27,3 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal,“ märkis Leis.

Teehoiukava näeb ette alates 2026. aastast suunata teedesse mootorsõidukimaksust laekuv tulu, mida prognoositakse ligikaudu 60–70 miljonit eurot aastas. Kokku teeb see kolme aasta peale 210 miljonit eurot, millest 79 miljonit eurot kaetakse seni kasutamata Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahenditest. Summa suunatakse kaitsevõime seisukohast oluliste maanteelõikude ehitusse.

Pärast Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamist on kavas alustada Tallinna–Pärnu–Ikla tee Orgita 2 + 2 lõigu ehitust; Tallinna–Pärnu–Konuvere–Päärdu 2 + 2 lõigu ehitust; Tallinna–Tartu–Luhamaa tee Imavere möödasõidu 2 + 2 lõigu ehitust. Lisaks on teehoiukavasse arvestatud riigikogu heaks kiidetud 2025. aasta lisaeelarve vahendid summas 12 miljonit eurot.

Transpordiameti ettepanekul koostatud teehoiukava seab esikohale teedevõrgu säilitamise, kuid suunab olulisi vahendeid ka arendustegevustesse, sealhulgas kruusateedele tolmuvabade katete ehitamisse, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamisse ja liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse.