10.07.2020 Reede

Välisnõudluse väljavaated on paranemas

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et statistikaameti andmetel ekspordi langus süvenes, kuid tõi välja, et välisnõudluse väljavaated on siiski paranemas.

Tõnu Mertsina sõnul ostujuhtide indeksid, mis iseloomustavad majandusaktiivsust, on euroalal aprillikuu põhjast kiiresti paranenud
Tõnu Mertsina sõnul ostujuhtide indeksid, mis iseloomustavad majandusaktiivsust, on euroalal aprillikuu põhjast kiiresti paranenud Foto: pixabay.com

Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25 protsenti ja import 24 protsenti.

"Paraku on pooleteise kuu tagune statistika praeguse kriisi kontekstis juba liiga kauge ajalugu ja ei näita majanduse praegust olukorda õigesti. Juunis on esialgsete hinnangute järgi juba näha tootmistegevuse paranemist mitmes tegevusalas," möönis Mertsina pressiteates.

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes mais aastases võrdluses 27 protsenti ning selle aasta esimese viie kuuga on langus juba 13 protsenti. "Välisnõudlus hakkas nõrgenema juba enne koroonakriisi. Kaupade eksport on languses juba alates möödunud aasta juunist, vaid detsembris oli erakorraline kasv," selgitas peaökonomist.

"Kaupade import vähenes mais aga 24 protsenti, kusjuures, 40 protsenti impordi langusest tuli tootmises kasutatavate sisendite sisseveo vähenemist," ütles Mertsina ja tõi välja, et lisaks nõrgenenud nõudlusele on ekspordi- ja impordi vähenemisele andnud hoogu hinnalangus – ekspordihinnad vähenesid mais aastases võrdluses 8 protsenti, impordihinnad 9 protsenti.

Mertsina tõdes, et kuigi languses oli enamike kaubagruppide eksport, oli see suurim õlitoodete, mobiilsideseadmete, kokkupandavate puitehitiste ja puitoodete väljaveol.

"Nende nelja kaubagrupi osakaal maikuu ekspordi vähenemises oli lausa 62 protsenti, sealhulgas oli õlitoodete osakaal 37 protsenti. Euroopa Liidu riikidesse, kuhu läheb 70 protsenti meie kaupade ekspordist, vähenes väljavedu 27 protsenti – sealhulgas Soome 28 protsenti, Rootsi 24 protsenti ja Saksamaale 11 protsenti –, USA-sse 34 protsenti ja Venemaale 3 protsenti," tõi ta välja.

Swedbanki peaökonomist sõnul on käesoleva aasta kriisikuudel vähenenud töötleva tööstuse, meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, ekspordi osakaal käibes – kui 2019. aasta oli see keskmiselt 67 protsenti ja selle aasta esimeses kvartalis 68 protsenti, siis aprillis langes 64 protsendini.

"Mais suurenes töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal 66 protsendini. Samas tuleks arvestada, et ekspordiga seotud väärtusahel on Eestis oluliselt suurem, kui töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal või kaupade osakaal SKP-s 48 protsendiga näitab," ütles Mertsina ning tõi välja, et  Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringu järgi ekspordivad 29 protsenti Eesti ettevõtetest otse, kuid 80 protsenti on kuni kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest.

"Seega mõjutab välisnõudlus suuremat osa Eesti ärisektorist," märkis ta.

Mertsina sõnul ostujuhtide indeksid, mis iseloomustavad majandusaktiivsust, on euroalal aprillikuu põhjast kiiresti paranenud ning töötlevas tööstuses jõudis see juunis juba käesoleva aasta alguse tasemeni.

"Ostujuhtide indeksid on paranenud ka USA-s ja Hiinas. See näitab kaudselt, et välisnõudluse langus on põhja läbinud ning paraneb tasapisi. Kuigi Eestis tööstussektori tootmismahtude väljavaade juunis järsult paranes, jäi ekspordi väljavaade juba aprillis langenud väga madalale tasemele," avas peaökonomist teemat.

Ta lisas, et ettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta paranes marginaalselt ning see on veel kaugel kriisieelsest, rääkimata viimasest, 2017. aasta, tipu tasemest.

"Tasapisi on hakanud paranema Eesti töötleva tööstuse tööhõive. Kuigi see aastases võrdluses veel väheneb, siis juunis on see nädala võrdluses juba kerge kasvuga," ütles Mertsina.

Ta tõi välja, et samas tuleks arvestada, et ligi 28 protsenti töötlevas tööstuses hõivatutest said juuli alguse seisuga töötukassa töötasu hüvitist.

"Selle lõppemine võib anda uuesti löögi selle majandusharu hõivele, kui nõudlus ja hinnad piisavalt kiiresti ei parane," hoiatas Swedbanki peaökonomist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes