Sanktsiooniloetelu kasvab

Paketiga laiendatakse ka sanktsioneeritavate üksikisikute ja majandusüksuste loetelu. Lisaks pikendatakse sellega naftahinna ülempiiri erandit, mis on vajalik Jaapani energiajulgeoleku tagamiseks seoses projektiga Sahhalin-2.

Finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque ütles, et täna vastu võetud 17. sanktsioonipakett kinnitab taas Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukrainale ja otsustavust võtta Venemaa agressiooni eest vastutusele.

„Uued meetmed mitte ainult ei suurenda majanduslikku ja tehnoloogilist survet Venemaa sõjamasinale, vaid saadavad ka tugeva sõnumi, et katsetel sanktsioonidest kõrvale hoida on kiired ja rängad tagajärjed. Paketiga rohkem kui kahekordistatakse sanktsioneeritavate laevade arvu, mis kuuluvad varilaevastikku või annavad panuse Venemaa energiatuludesse,“ märkis ta.

„Sanktsioonid toimivad: Venemaa majandus on surve all, tema ressursid vähenevad ja riigi võimekus pidada seda ebaseaduslikku sõda kuivab kokku. Euroopa Liit on Ukrainaga ühtne ja jätkab jõupingutusi, et Venemaa ei saaks sanktsioonidest kõrvale hoida. Me jätkame surve avaldamist ja sõja võimaldajate vastutusele võtmist,“ ütles Albuquerque.

Euroopa Liit on loetellu kandnud veel 189 laeva, mis kuuluvad naftatankerite varilaevastikku või annavad panuse Venemaa energiatuludesse. Kokku on nüüd loetelus 342 laeva. Laevad on kindlaks tehtud koostöös liikmesriikide ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA). Nende suhtes kohaldatakse sadamasse sisenemise keeldu ja teenuste osutamise keeldu.

17. pakett kujutab endast seni suurimat G7 sanktsioonimeedet varilaevastiku laevade vastu. Laevade kandmine Euroopa Liidu sanktsioonide loetellu koostöös selliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik ja USA vähendab märkimisväärselt Venemaa suutlikkust saada tulu naftahinna ülempiirist kõrvalehoidmisest, muutes sanktsioonidega hõlmatud laevade asendamise üha keerulisemaks.

Venemaa kaotab tulu ja logistikavõimekust

Naftaeksport on muutunud Kremli jaoks järjest keerulisemaks ja kulukamaks, kuna laevad ei suuda enam tavapäraselt tegutseda. Naftahinna ülempiiri koalitsiooni viimaste andmete kohaselt on vähenenud nii transpordimahud kui ka Venemaa naftat vedavate laevade arv. Pärast seda, kui Eurooa Liit hakkas neid laevu loetellu kandma, on Venemaa toornafta tarned vähenenud 76 protsenti.

Paketiga lisatakse loetellu ka 31 uut äriühingut, kes toetavad otseselt või kaudselt Venemaa sõjalist tööstuskompleksi või hoiavad sanktsioonidest kõrvale. Nende hulgas on 18 Venemaal asutatud äriühingut ja 13 kolmandate riikide äriühingut: kuus Türgist, kolm Vietnamist, kaks Araabia Ühendemiraatidest, üks Serbiast ja üks Usbekistanist.

Praegune pakett sisaldab 75 täiendavat kannet, sealhulgas 17 üksikisikut ja 58 majandusüksust, kes vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse eest. Nende suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning üksikisikute puhul ka reisikeeldu.

Uued kanded mõjutavad peamiselt Venemaa sõja- ja kaitsesektorit ning põhinevad 16. paketis kindlaks määratud uutel kriteeriumidel, mis on seotud varilaevastiku võimaldajate ja sõjatööstusega. Lisaks kuulub loetellu Venemaa jaoks oluline tuluallikas, laevandusettevõtja Joint Stock Company Volga Shipping.

Loetellu kantakse ka kultuuripärandi rüüstamises osalejaid ja teisi okupeeritud aladel tegutsevaid isikuid.

Paketiga laiendatakse veelgi kahesuguse kasutusega ja kõrgtehnoloogiliste kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid, et lõigata Venemaalt ära peamised sõjaliseks kasutuseks mõeldud tehnoloogiad, nagu energeetilise materjali keemilised lähteained, mida kasutatakse otseselt või kaudselt Venemaa raketikütuses, samuti
täppisarvutite varuosad ja komponendid, mis on Venemaa jaoks hädavajalikud, et säilitada oma sõjaline tööstusbaas. Sanktsioonid muudavad nende ressursside hankimise Venemaa jaoks oluliselt keerulisemaks.

17. pakett sisaldab naftahinna ülempiirist tehtava erandi pikendamist, et võimaldada projektist Sahhalin-2 pärit toornafta transportimist Venemaalt laevaga Jaapanisse, et tagada Jaapani energiajulgeolek. Tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra kuni 28. juunini 2026.

Euroopa Liidu sanktsioonidel on selge eesmärk – õõnestada Venemaa suutlikkust rahastada ja jätkata sõda Ukraina vastu. Majandusandmed näitavad selgelt, et sanktsioonid toimivad.

Ekspordipiirangud isoleerivad Venemaa kõrgtehnoloogiast ja masinatööstusest

Venemaa müüb oma ressursse allahindlusega ja ostab endale vajalikku tunduvalt kallimalt, mille tulemuseks on selge negatiivne mõju riigi majandusele. Venemaa majandus võitleb kõrge ja kasvava inflatsiooniga, mis on praegu üle 10 protsendi ning jõuab 2025. aastal hinnanguliselt 9,3 protsendini. Eesmärk oli 4 protsenti.

Valitsemissektori puudujääk on järsult kasvanud ja intressimäärad on 21 protsendi juures. Venemaa on märkimisväärselt kasutanud ka oma riiklikku investeerimisfondi, et rahastada eelarvepuudujääki. Fondi likviidsete varade väärtus on praegu 65 protsenti väiksem kui enne sõda.

Lisaks on Venemaa nafta- ja gaasitulu tänu Euroopa Liidu ja G7 energiasanktsioonidele ning REPowerEU tarnete mitmekesistamise ja Venemaa impordi asendamise poliitikale vähenenud 100 miljardilt eurolt 2022. aastal 22 miljardile eurole 2024. aastal. See on peaaegu 80 protsenti vähem kui enne sõda.

Ekspordipiirangute tõttu on Venemaa majandus ära lõigatud juurdepääsust kahesuguse kasutusega kaupadele, elutähtsatele tehnoloogiatele ja sõjategevuseks olulistele tööstuskaupadele, nagu varuosad, masinad ja elektroonika. Venemaa on kaotanud üle 60 protsendi tulust, mida ta sai enne sõda Euroopa Liiduga kauplemisest. 

Euroopa Liit jätkab sanktsioonide tugevat rahvusvahelist koordineerimist G7s ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega. Euroopa Liidu aluslepingute täitmise järelevalvajana jälgib Euroopa Komisjon Euroopa Liidu sanktsioonide jõustamist liikmesriikides.