Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.
Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27 protsenti. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12 protsenti.
Märtsis eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (13 protsenti koguekspordist). Puidu ja puittoodete eksport moodustas 12 protsenti ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 12 protsenti koguekspordist. Võrreldes 2024. aasta märtsiga kasvas enim transpordivahendite väljavedu, seda 37 miljoni euro võrra ehk 27 protsenti, mineraalsete toodete eksport suurenes 34 miljoni euro võrra ehk 28 protsenti ning metalli ja metalltoodete eksport 27 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti.
Märtsis eksporditi kaupu kõige rohkem Soome, 16 protsenti koguekspordist, järgnesid Läti üheksa protsendiga, Rootsi kaheksa protsendiga ning Leedu samuti kaheksa protsendiga. Soome viidi enim mineraalseid tooteid, Lätti ja Leetu transpordivahendeid ning Rootsi puitu ja puittooteid. Võrreldes mulluse märtsiga suurenes kaupade väljavedu kõige rohkem Soome (49 miljoni euro võrra), kuhu viidi varasemast enam mineraalseid tooteid.
Soomele järgnes suurem eksport Lätti 34 miljoni euro võrra ja Leetu 26 miljoni euro võrra, kuhu viidi rohkem transpordivahendeid. Enim ehk 16 miljoni euro võrra vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.
Lätist tuli märtsis enim kaupa, Leedust kõige vähem
Transpordivahendite sissevedu moodustas 14 protsenti koguimpordist, põllumajandussaaduste ja toidukaupade import 12 protsenti ning elektriseadmete import 12 protsenti. Aastases võrdluses kasvas transpordivahendite sissevedu 60 miljoni euro võrra ehk 29 protsenti ning mineraalsete toodete import 43 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti.
Peamine impordipartner oli märtsis Läti, kust tuli 13 protsenti koguimpordist. Järgnesid Saksamaa 11 protsendiga ning Soome 10 protsendiga. Lätist ja Soomest toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Aastaga kasvas kaupade sissevedu kõige rohkem Lätist (56 miljoni euro võrra), Rootsist 37 miljoni euro võrra ning Hollandist 34 miljoni euro võrra.
Lätist toodi mullusest enam mineraalseid tooteid, Rootsist transpordivahendeid ning Hollandist keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 34 miljoni euro võrra vähenes kaupade import Leedust, kust toodi vähem mineraalseid tooteid.
Esimeses kvartalis suurenesid kaupade eksport ja import 14 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 4,7 miljardi ja imporditi enam kui 5,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 860 miljonit eurot, mis on 107 miljonit eurot enam kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Kõige rohkem eksporditi elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.
Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed. Olulisemad ekspordipartnerid olid Soome, Läti ja Rootsi ning impordipartnerid Läti, Saksamaa ja Soome.
