„Eesti päritolu kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 12 protsenti, millele andsid tugevaima tõuke kokkupandavate puitehitiste, puitoodete, mõõteseadmete, raua ja terase ning elektriseadmete väljavedu. Nendest viiest kaubagrupist tuli ligi kaks kolmandikku märtsikuisest ekspordikasvust. Kuigi puittoodete ja kokkupandavate ehitiste kasvu taga on paljuski aastatagune madal võrdlusbaas, näitab eksport kasvu ka kuises võrdluses ehk see on ka tegelikult kasvamas,“ tõi Mertsina pressiteates välja.
Ekspordikasv on laiapõhjaline
„Riikide lõikes suurenes kõige enam eksport Saksamaale, USA-sse, Poola, Norrasse, Taani ja Soome. Kui USA suunal tuli valdav osa ekspordikasvust mobiilsideseadmetest, siis Saksamaa ja Poola suunaline ekspordikasv oli laiapõhjalisem. Saksamaale suurenes enim elektriseadmete, raua ja terase, puittoodete ning veesõidukite eksport. Poola suunal kasvas enim aga kakao-, piima- ja puittoodete ning masinate ja seadmete väljavedu,“ täpsustas ökonomist.
Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on tööstusettevõtete kindlustunde ja eksporditellimuste paranemine Mertsina sõnul jätkunud. Samuti on vähenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks on ebapiisav nõudlus äritegevuse piduriks.
„Kui 2023. aasta lõpus pidas 82 protsenti tööstusettevõtetest ebapiisavat nõudlust peamiseks murekohaks, siis nüüdseks on see osakaal vähenenud 64 protsendile – mis on küll madalam, kuid jääb endiselt üle pikaajalise keskmise ning on kõrgem kui meie lähiriikides,“ tõdes Mertsina.
Swedbanki värske tööstusuuringu kohaselt plaanib uutele turgudele laieneda üle poole ettevõtetest. Sealjuures on sarnaselt varasemaga populaarseimad riigid Saksamaa, Soome ja Rootsi, mis juba niigi on Eesti jaoks olulised sihtturud.
Ühendriikide kaubanduspoliitika tekitab ebakindlust
USA kaubanduspoliitika poolt põhjustatud erakordselt suur ebakindlus ja pinged väliskaubanduses halvendavad Mertsina sõnul sel aastal välisnõudluse väljavaadet. Isegi kui USA taganeks kavandatud tollimaksudest, on ebakindluse kasvu tõttu suur kahju tema sõnul juba tehtud.
„Euroala – kuhu läheb Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist – majanduskasv jääb nii sel kui ka järgmisel aastal nõrgaks. Samas on euroala eksport USA-sse alla 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis teeb selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Küll on aga mitmeid tegevusalasid, mis võivad kõrgetest tollimaksudest suurema löögi saada, näiteks auto-, terase-, alumiiniumi- ja farmaatsiatööstused,“ möönis Mertsina.
Ökonomisti sõnul toetavad euroalal eratarbimist inflatsiooni aeglustumine, intressimäärade alanemine ja koos sellega majapidamiste ostujõu kasv. „Suuremaid kulutusi ja investeeringuid on plaanitud julgeolekule ja taristusse, mis toetavad euroala majanduskasvu ja nõudlust, seda eriti just järgmisel aastal. USA kõrgemad tollitariifid kärbiksid küll Soome ja Rootsi majanduskasvu sel ja järgmisel aastal, kuid see peaks tulema eelmisest aastast siiski parem,“ lausus Mertsina.
Ökonomist tõi välja, et USA osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordist oli käesoleva aasta esimeses kvartalis 5,5 protsenti, millest suurima osa – 36 protsenti – moodustasid mobiilsideseadmed, peamiselt 5G seadmed. USA-sse suunatud ekspordi osatähtsus Eesti SKT-st ei ole suur – eelmisel aastal vaid 1,5 protsenti, ja USA turule avatud kogu kodumaise tarneahela osakaal jäi alla 4 protsendi meil loodud kogulisandväärtusest.
„USA tollimaksudel on Eesti majandusele küll tagasihoidlik otsene mõju, kuid täiendav negatiivne mõju avaldub varasemast nõrgema välisnõudluse kaudu,“ ütles Mertsina.
„USA on mobiilsideseadmed küll ajutiselt oma tollimaksudest vabastanud ja ka vastastikused tollimaksud on kuni juulini peatatud, kuid me eeldame, et USA ülimalt ebakindel kaubanduspoliitika võib hakata vähendama eksporditellimusi. Eesti kaupade eksport küll suureneb sel ja järgmisel aastal, kuid kaubanduspoliitilised pinged pidurdavad selle kasvu ja annavad meie majandusele mõõduka löögi,“ võttis ökonomist kokku.
