Idermark tõi tagasiastumise põhjusena esile viimasel ajal Swedbanki saatnud rahapesukahtlustusega kaasnenud tugeva meediatähelepanu, mistõttu pole tal olnud võimalik keskenduda metsanduskontserni Södra juhtimisele.
"Arvestades pingelist olukorda meedias, on olnud raske leida tuge faktidele ning otseseid vigu parandada. Lisaks peame alati austama panga privaatsust ning kohaldatavaid seadusi ja eeskirju, mida pank peab järgima turgudel, kus ta tegutseb. See on suhtlust muutnud veelgi keerukamaks," märkis Idermark.
Ta lisas, et pärast 2008. aasta finantskriisi palus komisjon tal panga jaoks väga raskes olukorras nõukogu esimeheks asuda. "Mõne aasta pärast tundsin, et minu missioon on lõppenud. Swedbank oli jõudnud uude etappi ja seetõttu lakusin nõukogu esimehe kohalt, kuid mul paluti jääda nõukokku. 2016. aastal pidid nõukogu esimees ja tegevdirektor pangast lahkuma. Taaskord paluti mul kriitilises olukorras nõukogu juhtida. Lojaalsusest panga vastu olen need ülesanded vastu võtnud," rääkis Idermark.
Tänavu 28. märtsil vallandas Swedbank firma presidendi ja tegevjuhi Birgitte Bonneseni ja määras ajutiseks juhiks Anders Karlssoni.
Rootsi ringhääling SVT kajastas veebruaris, et Swedbanki ja Taani panga Danske Bank Eesti filiaali kontode vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.
