08.03.2024 Reede

Swedbank: töötlevas tööstuses tuleb lähiajal ilmselt rohkem koondamisi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul võime nõrga nõudluse tõttu tõenäoliselt lähiajal näha töötlevas tööstuses rohkem koondamisi.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: Sven Tupits

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta jaanuaris püsivhindades 8,6 protsenti vähem toodangut kui mullu samas kuus.

"Möödunud aasta viimastel kuudel taandus töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine ja see andis lootust, et majandusharu väljub langusest kiiremini. Jaanuaris pöördus töötleva tööstuse tootmismaht aga taas suuremasse langusesse ja seda nii aastases kui ka kuises võrdluses," märkis Mertsina.

Viimase 23 aasta jooksul on töötleva tööstuse tootmismaht Mertsina andmetel vähenenud kuises võrdluses rohkem vaid 2020. aasta koroonakriisi kevadkuudel ja 2008. aasta sügisel, kui Eesti majandus üha sügavamasse kriisi liikus. Tootmismahu kiire vähenemine viis jaanuaris 10-protsendisesse langusesse ka töötleva tööstuse müügitulu.

"Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes tootmismaht aastases võrdluses vaid kahes –toiduainete- ja farmaatsiatööstuses. Seevastu 17 tegevusalas pöördus tootmismaht langusesse või langus süvenes. Kõige suurem negatiivne mõju tootmismahule tuli puidu-, elektroonika-, elektriseadmete- ja metalltoodete tootmise vähenemisest. Kuises võrdluses mõjutas ülekaalukalt elektroonikatööstuse tootmismahu vähenemine. Sellele järgnesid õlitoodete ja mööblitööstuse tootmismahtude kukkumine. Kokku vähenes kuises võrdluses tootmismaht 18 tegevusalas," tõi ökonomist välja.

Suuremas languses olid jaanuaris tema sõnul tegevusalad, mille müügist suur osa läheb ekspordiks –elektroonikatööstuses 90 protsenti, elektriseadmete tootmises 82 protsenti ning puidu- ja metalltoodete tootmises 63 protsenti. Toiduainetetööstus, mille kasv andis tugeva positiivse panuse, ekspordib aga vaid 39 protsenti oma müügist. "Seega oli jaanuaris töötleva tööstuse tootmismahtude langusel tugev negatiivne mõju Eesti kaupade ekspordile," nentis Mertsina.

Kui jätta välja lühiajaline, kuid järsk tootmismahtude vähenemine 2020. aasta kevadel, on töötleva tööstuse tootmismaht Mertsina sõnul kukkunud umbes 2018. aasta oktoobri tasemele ehk üle viia aasta tagasi. "Kuigi jaanuaris oli langus suur, siis töötleva tööstuse tootmismaht ongi väga kõikuv ja sõltub mõnede tegevusalade tellimustest ja baasefektist ehk sellest, mida erakordset toimus kuu või aasta tagasi. Nii on ühe kuu tugevama languse tõttu veel vara teha järeldust selle majandusharu väljavaate halvenemise kohta, paraku on see aga jätkuvalt vilets," tõdes ökonomist.

Nii Eestis kui ka teistes Balti riikides jäi selle majandusharu tugevaim vähenemine Mertsina sõnul eelmise aasta kevadesse. "Lätis pöördus töötleva tööstuse tootmismaht pärast pikemat taastumist uuesti tugevasse langusesse jaanuaris. Leedus on olukord parem ja seal töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses juba kasvab. Rootsis on tootmismahud olnud alates eelmise aasta teisest poolest stagnatsioonis, kuid Soome töötleva tööstuse mahulangus aina süveneb," rääkis ökonomist.

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on viimase enam kui poole aasta jooksul olnud stabiilselt halb, kusjuures tootmise lähikuude väljavaade halveneb Mertsina prognoosil jätkuvalt. "Ekspordiootused on väga nõrgad ega näita veel kindlat paranemist. Ligi kolmveerandi tööstusettevõtete jaoks piirab ebapiisav nõudlus majandustegevust ja see osakaal on lähiriikidega võrreldes oluliselt suurem," sõnas ta.

Koos tootmismahtude vähenemisega on ökonomisti sõnul üha enam vähenenud töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse tase. "See kukkus juba eelmise aasta alguses allapoole pikaajalist keskmist ja on nüüd umbes samal tasemel nagu 2020. aasta koroonakriisi kõige keerulisemal ajal. Tootmisvõimsuste madal rakendatuse tase koos suurema ebakindluse ja kõrgete laenuintressidega piiravad selle majandusharu investeerimist," rääkis Mertsina.

Ökonomist lisas, et töötleva tööstuse ettevõtete kasumlikkus kukkus eelmisel aastal seitsme aasta madalaimale tasemele – müügitulu ja tunnitootlikkus vähenesid, kuid tööjõukulude kasv vaid aeglustus.

Nii võime nõrga nõudluse püsimisel näha lähiajal töötlevas tööstuses rohkem koondamisi,

prognoosis ta.

Samas, kui vaadata euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, kogumajanduse ja töötleva tööstuse ostujuhtide indekseid, näitavad need Mertsina sõnul veel majandusaktiivsuse vähenemist, kuid see langus taandub tasapisi. "Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandus ja koos sellega nõudlus peaks praeguste prognooside järgi sel aastal veidi paranema. Selle tugevam mõju Eesti ekspordisektorile võib avalduda aga viitega," võttis ta kokku.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255