08.09.2022 Neljapäev

Eesti toetab EL-i plaani kehtestada elektrile ajutine hinnalagi

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti kinnitusel peab Eesti õigustatuks Euroopa Komisjoni plaani ajutiselt elektrituru korraldusse sekkuda; muuhulgas toetatakse elektrile börsil ajutise hinnalae kehtestamist.

Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister
Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister Foto: sotsid.ee

Reedel toimub Euroopa Liidu (EL) energeetikaministrite erakorraline kohtumine, kus arutatakse kuidas Euroopas tervikuna energiahindu alla tuua.

"Kahtlemata peab Eesti õigustatuks, et ajutiselt elektrituru toimimisse ja elektri hinna kujunemise protsessi sekkutakse ja toetame elektri ning gaasi hinna lahtiühendamist, et saavutada aus tulemus Venemaa energiasõja mõju vähendamiseks kõigile inimestele ja ettevõtetele", ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut valitsuse pressikonverentsil.

Sikkuti sõnul on oluline elektribörsil läbipaistvuse suurendamine. "See, et börs toimib, et teda usaldatakse ja ta annab tulemuse, millega saavad nii inimesed kui ettevõtted enam-vähem rahul olla, on tähtis," toonitas minister.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni initsiatiivi ajutiselt elektrile hinnalae kehtestamiseks.

See, et hind saab ainult tõusta, pole mõistlik. Hinnalagi võiks ka automaatselt alla tulla. Neid olukordi, kus meil on 4000 euro suurune hinnalagi, pole iga päev ja olukorra muutudes võiks hinnalagi alla tagasi tulla,

lausus Sikkut.

Hinnalage soovitakse ainult nii-öelda inframarginaalsetele elektrijaamadele ehk jaamadele, mis toodavad elektrit odavama hinnaga kui kõige kallimad tehnoloogiad, mis nõudluse katmiseks vajalikud. Seega kehtiks hinnalagi elektrile, mida toodetakse taastuvatest allikatest, tuumaenergiast ja pruunsöest.

Nende jaamade tootmiskulud on tunduvalt madalamad kui gaasil töötavatel jaamadel, kuid siiani on neil olnud võimalik küsida samu hindu ja teenide üüratuid kasumeid. Kui EL-i riigid Brüsseli ettepanekut toetavad, siis see võimalus kaob.

Samas tuleb Sikkuti sõnul vältida spekuleerimist ja võimaldada nõudluse tarka juhtimist. "Kui me näeme, et 2,4 megavatti tõstab hinna 1000 euro pealt 4000 euro peale, siis tegelikult on võimalik sekkuda enne kui see 4000 eurot tipuhinnaks saab. Seda ruumi tarbimise juhtimiseks ja nõudluse poolseks sekkumiseks on, need instrumendid on olemas, küsimus on kuidas seda üle-euroopaliselt rakendada," lisas ta.

Komisjoni kavas on ka algatus hakata finantsturgude heitlikkuse olukorras pakkuma suurtele elektritootjatele tuletisinstrumentidega opereerimiseks vajalikke likviidsuse lisatagatisi, et vältida ettevõtete pankrotistumist. "See ei puuduta küll otseselt Eestit, aga Euroopa turgude toimimise kontekstis on see väga oluline," märkis minister.

Eesti toetab ka komisjoni soovitusi elektritarbimist vähendada ja ööpäevasiseselt nihutada. "Selles on oma roll nii avaliku sektori elektritarbimisel, aga ka tööstusel ja eratarbijatel. Eesti põhimõtteliselt toetab soovitusi elektritarbimise vähendamiseks, aga peame väga oluliseks, et võetakse arvesse ka klimaatilist aspekti. Ei saa nõuda külmal veebruarikuul nii Hispaanialt kui Eestilt tarbimise vähendamist võrdses mahus," tõi minister näite.

Samuti toetab Eesti Venemaa energiakandjatele võimalikult madala hinnalae kehtestamist ja pikemas vaates nende täielikku sanktsioneerimist.

"Seda, et energia hindu ja nende kasvu tarbijate jaoks tuleb pidurdada, see on selge. Seda saab teha hinnalae kaudu või turul olevate heitkoguse kauplemise ühikute arvu muutes. Turustabiilsusreservi võib suunata vähem ühikuid kui senine kokkulepe on. Eesti toetab nii hinnalae kehtestamist kui ühikutega seotud muudatusi, vastavalt sellele, kus Euroopas konsensus saavutatakse," võttis Sikkut kokku.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!