Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Uuringus kasutati lapse kulude hindamiseks kaht metoodikat - võrdlevanalüüsi ja standardeelarvet. Lapse minimaalse ülalpidamiskulu väljaselgitamiseks võeti mõlema meetodi puhul arvesse lapse vanust, piirkonda, kus laps elab ja laste arvu peres ning analüüsiti piirkonniti ja vanuserühmade kaupa kulutusi, mis on vajalikud lapse mitmekülgse arengu tagamiseks. Uuringust selgus, et võrdlevanalüüsi põhjal on lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal, kõige väiksemad aga Ida-Virumaal. Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas ning teismeliste puhul. Juhul, kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui vaid ühe lapsega peredes.

Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia,“ ütles uuringu üks autoreist RAKE analüütik Kadri Lees.

Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad, kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus.

Uuringu koostajad toovad välja, et lisaks uuringus analüüsitud lapse minimaalsele ülalpidamiskulule tuleks elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta veel elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning elatist maksma kohustatud vanema teisi lapsi.

Täismahus analüüsiga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel.

Eesti Pank ja statistikaamet viivad 2. märtsist kuni 30. juunini taaskord läbi uuringu, millega kogutakse infot Eesti leibkondade varade, kohustuste, tulude ja kulude kohta. Uuringu korraldavad 2020. aasta jooksul kõigi euroala riikide keskpangad ja seda koordineerib Euroopa Keskpank, teatas Eesti Pank. Uuringu tulemused avaldatakse 2022. aastal.

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Rahvusvahelise uuringu kohaselt on Eesti tööhõive paindlikkuse ja töötajate kaitse aspektist Balti riikidest viimasel kohal.

SA Kutsekoda korraldatud OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu, kusjuures järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.