TRK 1140x140 ee gif
Majandus ja äri

Krediidikorraldusfirma Intrum Justitia maksekäitumise uuring näitab, et lõplikult tasumata arvete osakaal Eestis on langenud rekordilisele 1,4 protsendi tasemele.

Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39% Eesti elanikest, lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50–200 eurot kuus, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringust.

85 protsenti Eesti elanikest pooldab piirangutega alkoholipoliitikat, selgub konjunktuurinstituudi uuringutest alkoholi tarbimise ja -turu ning elanike hinnangute kohta alkoholipoliitika kohta.

Eesti riigil jäi möödunud aastal ümbrikupalkade maksmisest tulenenud maksukaotuste tõttu saamata 157,5 miljonit eurot tulu, mida on 41% rohkem kui 2014. aastal, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.

Riigil jäi mullu saamata 99,44 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 58,10 miljonit eurot eraisiku tulumaksu. Konjunktuuriinstituudi sõnul kujunesid maksukaotused oluliselt suuremaks, sest ümbrikupalga osakaal suurenes töötasus. Samuti mõjutasid seda netopalkade kõrgem tase ja koos üldise tööhõive suurenemisega kaasnenud varjatud töötasu saanud töötajate lisandumine.

Kõige rohkem õigustasid illegaalse töötasu pooldajad ümbrikupalga maksmist sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus. Töötajate liiga suurt maksukoormust tõi põhjenduseks 70% ja ettevõtete kõrgeid makse 67% ümbrikupalga pooldajatest, selgub uuringust.

Enim kasvas aastaga nende ümbrikupalga pooldajate osakaal, kes toetasid varjatud töötasu seetõttu, et pidasid seda vajalikuks ettevõtte ellujäämiseks. Kõige rohkem vähenes aga nende ümbrikupalga toetajate osakaal, kes õigustasid varjatud töötasu maksmist töötajatele langeva liiga suure maksukoormusega.

Nagu eelmistel aastatel, maksti ka mullu illegaalset töötasu kõige rohkem ehituses, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatest.

Kõige rohkem suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saanud töötajate osakaal, mis on seletatav põllumajandusettevõtete raske majandusliku olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid 3% kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis mullu tõusis see 20%-ni.

Uuringu tegemiseks viis konjunktuuriinstituut majandus‐ ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2015. aasta detsembris läbi elanike küsitluse, analüüs tugineb 909 saadud vastusel.

Emori iga-aastast suurettevõtete maineindeksi pingerida juhib esmakordselt Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), tööandjate maine pingereas on kolmandat aastat järjest esikohal Eesti Energia, järgnevad Tallink, RMK, Tallinna Sadam ja Kalev.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes