13.03.2025 Neljapäev

Eestlased on palgakasvu suhtes pessimistlikumad kui lõunanaabrid

Värske küsitlus Eesti, Läti ja Leedu elanike seas näitab, et eestlased on oma palgakasvu suhtes oluliselt pessimistlikumad kui meie lõunanaabrid.
Kasvanud on nende hulk, kes usuvad, et nende palk kas ei muutu või isegi väheneb.
Kasvanud on nende hulk, kes usuvad, et nende palk kas ei muutu või isegi väheneb. Foto: RUP

Citadele panga küsitlusest selgub, et vaid 11 protsenti Eesti inimestest usub, et nende palk võiks järgmise kolme kuu jooksul tõusta. Lätis ja Leedus on see näitaja 18 protsenti. Samal ajal kardavad eestlased kõige rohkem, et nende palk võib hoopis väheneda.

Kui Eestis arvas 12 protsenti vastanutest, et nende töötasu langeb, siis Lätis oli see näitaja 7 protsenti ning Leedus vaid 5 protsenti. Kõige suurem osa vastanutest usub, et nende palk jääb samaks – seda arvab 52 protsenti eestlastest ning 51 protsenti lätlastest ja leedulastest.

Leedu ja Läti majandus taastusid märksa varem kui Eesti oma

Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane märkis, et Citadele panga varasem küsitlus näitas juba sügisel, et Eesti inimesed muutuvad oma palgaväljavaadete osas järjest pessimistlikumaks. 

„Kui eelmises uuringus sügisel uskus Eestis 23 protsenti vastanutest, et nende palk kasvab, siis värske uuringu järgi on see langenud vaid 11 protsendile. Samal ajal on kasvanud nende hulk, kes usuvad, et nende palk kas ei muutu või isegi väheneb. Kui eelmises küsitluses arvas 8 protsenti eestlastest, et nende palk võib langeda, siis nüüd on see juba 12 protsenti,“ selgitas Rebane. 

Ta lisas, et Leedu ja Läti majandus taastusid Eestist märksa varem ning seal on näha, et inimeste optimism on püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi kõige viimase küsitlusega on ka seal palgakasvu lootus vähenenud. Kui sügisel uskus Leedus palgatõusu 35 protsenti ja Lätis 29 protsenti vastanutest, siis nüüd on need näitajad langenud 18 protsendile. 

Need tulemused peegeldavad laiemat majanduslikku ebakindlust, mis mõjutab ka inimeste tarbimiskäitumist. 

„Kui palgatõus pole kindel ja osa inimesi kardab lausa palgakärpeid, võib see viia ettevaatlikuma kulutamise ja enama säästmiseni. Samas on praegu olnud abiks euribori vähenemine, mis jätab Baltikumi inimestele rohkem raha kätte,“ lausus Rebane. 

Küsitlusest selgus veel, et Eestis on natuke rohkem neid, kes ei tööta palgatööl – 15 protsenti eestlastest märkis, et nad ei ole palgatöötajad, mis on samaväärne Lätiga, kuid Leedus on see näitaja pisut madalam, 13 protsenti.

Uuringufirma Norstat tegi tarbijate finantsuuringu tänavu jaanuaris.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255