Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon ja Tööandjate Keskliit jätkavad järgmisel nädalal omavahelisi läbirääkimisi parima lahenduse leidmiseks kollektiivsete töösuhete reformi osas, mille raames on arutluse all nii streigiõigused kui ka töötajate ja tööandjate vaheliste kokkulepetega seonduv.

Kas kirjalik tööleping tuleb sõlmida ka mõnepäevase töö tegemiseks?

Vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Egon Raim:

Tööluus on töötaja puudumine töölt mõjuva põhjuseta. Näiteks kui töötaja lihtsalt ei ilmu tööle või lahkub töölt tööandja loata. Sellisel juhul võib tööandja töötajale töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) § 88 lõike 1 punkti 3 alusel, töökohustuste rikkumise tõttu, seda nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu puhul.

Suur osa töölepingutest lõppeb ühe lepingupoole ülesütlemisavalduse alusel. Töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja poolt ei esine reeglina probleeme. Samas töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on vaidluse tekkimise tõenäosus suurem. Üheks peamiseks vaidluse põhjustajaks on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-s 2 sätestatud töötaja õigus tööleping erakorraliselt üles öelda viitega tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele.

Praktikas tegutsevad juhatuse liikmed sageli ilma lepinguta või töölepingu alusel hoolimata sellest, et seaduse kohaselt peab juhatuse liikmel olema juriidilise isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping. Mõnikord sõlmitakse juhatuse liikme lepingu asemel tööleping, vahel jäetakse lepinguline suhe aga üldse kirjalikult vormistamata. Korrektse juhatuse liikme lepingu sõlmimata jätmine tähendab aga tervet hulka ebavajalikke probleeme ning õiguslikku ebakindlust, mida on võimalik hõlpsasti vältida, kirjutab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik.