Töötajaga on sõlmitud kirjalik tööleping novembris, tööle pidi töötaja asuma detsembris, kuid kokkulepitud päeval ta tööle ei tulnud ja telefonile ei vastanud. Töötaja pole siiani välja ilmunud, mis saab töölepingust?  

Tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu. Koondamisteates oli märgitud, et tööandja maksab ka koondamishüvitist. Leping peaks lõppema kahe kuu pärast. Kui ma leian nüüd vahepeal teise töö ja lõpetan ise töölepingu, kas siis tööandja võib keelduda koondamishüvitise maksmisest?

Tööandjal ei ole tööd pakkuda ja ta soovib töötajad saata teise ettevõttesse tellimust täitma. Tööandja kinnitusel renditakse töötajad ajutiselt välja. Kas tööandjal on õigus seda teha, kui töölepingus kokkulepet renditöö tegemiseks sõlmitud ei ole? Kelle korraldusi teises ettevõttes töötaja täitma peab, kas oma tööandja või sealse ettevõtte esindaja korraldusi?

Kas saan õigesti aru, et kui töötajal lõpeb tööleping, siis ravikindlustus kehtib veel kaks kuud pärast seda? Mis kuupäevast alates see kaks kuud jooksma hakkab? Kui ravikindlustus kehtib kaks kuud, siis mida tähendab haigekassa kodulehel olev tekst: „Ravikindlustus lõpeb ühe kuu möödumisel (töötuskindlustushüvitise saajal 2 kuu möödumisel) riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Andmed haigekassasse kindlustuse lõppemise kohta edastab asutus, mille kaudu sotsiaalmaksu maksti“?

Olen tööandja ja sain töötajalt erakorralise ülesütlemise avalduse, kus on viidatud sellele, et töötaja ütleb töölepingu üles päevapealt seoses tööandja rikkumistega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Põhjuseks on toodud töötasu maksmisega viivitamine kahel palgapäeval, mõlemal korral oli viivitus paar päeva ja töötajaid sai sellest ette ka teavitatud. Kuidas tööandja saab seda töölepingu lõppemise alust muuta? Tööandjana ei ole nõus maksma töötajale selle eest 3 kuu hüvitist, mida ta ka oma avalduses nõuab. Kas võib panna lepingu lõppemise paragrahviks TLS § 85 lg 1?