Lühikokkuvõtted
2013. aastal asutati 20 143 uut ettevõtet, mis on 577 ettevõtjat rohkem kui aasta varem. Uute ettevõtete loomise juures on oluline ka fakt, et möödunud aastal asutati 70% osaühingutest sissemakseta.…
Hetkel on Riigikogu menetluses maksukorralduse seaduse (edaspidi - MKS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 SE, mis otsustati saata 6. novembril 2013 peetud täiskogu istungil teisele lugemisele.
1. jaanuaril 2014 jõustuvad tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) muudatused, mis käsitlevad eelkõige lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamist. Mõnevõrra suuremat ringkonda mõjutav muudatus puudutab aga mitteresidendile makstavate intresside tulumaksuga maksustamist, mida vaatamegi…
Mida teha, kui netovara suurus on seadusega kehtestatust väiksem? Ja miks on üldse vaja midagi teha? See küsimus ei tõusnud päevakordamitte eile, vaid äriseadustiku (edasipidi ÄS) jõustumise hetkest 1995. aastal.
Paljud ettevõtted, kellel on majandusaastaks kalendriaasta, on juba alustanud inventeerimist. On välja kujunenud üldine arvamus, et inventuure tehakse üksnes ettevõtetes, kellel on palju varusid. Kuid peale varude inventuuri tehakse ja…
Raamatupidamise Toimkonna tegevus ei leia alati laia kõlapinda – enamasti meenub see, kui muudetakse või uuendatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (edaspidi – RTJ) või raamatupidajal tekib mõne juhendi puhul küsimusi. Neid…
Võimalike maksuriskide vältimiseks tuleb kõik töötajate koolitusega seonduv võimalikult detailselt ja arusaadavalt dokumenteerida.
Ühe ja sama tehingu kajastamine raamatupidamis- ning maksuarvestuses võib erineda olulisel määral.
Intrum Justitia hiljuti avalikustatud Euroopa maksetavade uuringu kohaselt jääb 2013. aastal Euroopas laekumata juba keskmiselt 3% kõigistvõlgnevustest.1 Paraku tähendab see, et laekumata nõuetega tuleb kokku puutuda enamikul ettevõtetel ja raamatupidajatel.
Töösuhete reguleerimiseks tuleb tööandjal selgitada, millised on just selles firmas vajalikud dokumendid. See sõltub organisatsiooni tegevusest, struktuurist, suurusest, organisatsiooni kultuurist jne, seadusandja on siin tööandjale andnud küllaltki vabad käed.
Ettevõtte kahjumi või pankrotiolukorra tekkimisel võib olla mitmeid põhjuseid – alates valesti hinnatud äririskist, juhtkonna ebakompetentsusest, väliskeskkonna muutustest kuni tahtliku pankroti põhjustamiseni välja. Üks selliseid, mis jääb nii kauaks, kui…
