TRK 1140x140 ee gif
01.02.2017 Kolmapäev

Uuring: Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on stabiilselt kõrge

Eesti elanike toetus Euroopa Liidu suhtes püsib jätkuvalt kõrge, EL-i kuulumist pooldab rohkem kui kolmveerand inimestest, selgus riigikantselei tellitud ning Turu-Uuringute AS-i polt läbi viidud uuringust.

Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, mida on mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal, kui see näitaja oli madalaseisus, märgitakse uuringu „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“ kokkuvõttes.

Euroopa Liidu kriitilisuse mõõduka vähenemise taga võivad uuringu läbiviijate hinnangul olla ootamatud sündmused rahvusvahelises poliitikas 2016. aastal.

„Eelmise aasta juunis andis Ühendkuningriigis läbi viidud EL-referendum ootamatu tulemuse, mis seadis Euroopa Liidu tuleviku uue väljakutse ette. Peatselt järgnes Donald Trumpi valimisvõit USA-s, mis on päevakorda toonud võimalikud julgeolekuohud Eestile. Kujunenud olukorras võivad senised Euroopa Liidust lahkumise pooldajad hakata liidust lahkumise otstarbekuses kahtlema,” selgitas küsitluse läbi viinud Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.

2015. aasta lõpus oli kriitilisus Euroopa Liitu kuulumise suhtes tavapärasest veidi kõrgem, tõenäoliselt tingituna suvel alguse saanud rändekriisist, märgitakse uuringu ülevaates. Võrreldes 2015. aastaga tõusis Euroopa Liitu kuulumist kindlalt toetavate inimeste osakaal 43%-lt 48%-le ja Euroopa Liitu negatiivselt suhtuvate inimeste osakaal langes 19-lt 14%-le, ehk rändekriisi eelsele tasemele.

Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest sagedamini 75-aastased ja eakamad, kellest pooldab liikmelisust 87%, Eesti rahvusest vastajate seas on toetus 84%, kõrgharidusega inimeste hulgas 84 protsenti või pereliikme kohta enam kui 400-eurose netosissetulekuga, kelle hulgas pooldab kuulumist Euroopa Liitu 85% vastanutest.

Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.

Uuringus kaardistati ka seda, kuivõrd hästi on inimesed enda hinnangul kursis Eesti eesmärkidega ning huvidega Euroopa Liidus. 47% elanikest hindab ennast hästi või pigem hästi kursis olevateks. 2015. aastal hindas ennast hästi või pigem hästi kursis olevateks 57% elanikest, mis on viieaastase perioodi jooksul kõige kõrgem tase. Üle-eelmise aasta kõrge teadlikkuse näitaja võib uuringu läbiviijate hinnangul olla tingitud sellest, et rändekriisi puhkedes sai Eesti meedias rohkelt kajastust Eesti valitsuse osalus rändekriisiga seotud otsuste langetamisel Euroopa Liidu tasandil, näiteks rändekvootide kehtestamise osas.

Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab väga edukaks või pigem edukaks 56%, 2015. aastal leidis sama 52% ja ebaedukaks 30%, 2015. aastal arvas nii 40% elanikest. „Mida positiivsemalt on inimene meelestatud Eesti kuulumise suhtes Euroopa Liitu või mida kõrgemaks hindab ta oma teadlikkust Eesti eesmärkidest ja huvidest Euroopa Liidus, seda positiivsemalt hindab ta ka Eesti tegutsemist,” lisas Vainu.

Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Kui eurole ülemineku-eelselt toetas euro kasutuselevõttu Eestis 54% elanikest, siis 2015. aastal toetas euro kasutamist Eestis 78%, tänavu 80% elanikest.

Uuringu käesoleva etapi küsitlustöö viidi läbi jaanuaris 2017. Kokku küsitleti telefoni teel 502 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes