"Seda on mulle kinnitanud ka rahandusministeeriumi riskide juhtimise komitee, kelle ülesanne on muu hulgas teha ettepanekuid reservidele kehtestatavate nõuete osas," ütles Tõniste pressiteate vahendusel.

Reformierakonna fraktsiooni liikmed Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Maris Lauri, Aivar Surva, Terje Krei, Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Ants Laaneots, Peep Aru, Johannes Kert ja Urmas Kruuse viitasid teatele, et riigi võetud erakorraline omanikutulu viis Tallinna Sadama suurde kahjumisse. Valitsus otsustas erakorraliselt saadud tulu 57 miljonit eurot suunata mitte stabiliseerimisreservi, ehk riigi tuleviku vajadusteks ja riigi tuleviku riskide maandamiseks vaid likviidsusreservi. Arupärijad soovisid teada põhjendust langetatud otsuse kohta.

Tõniste vastas, et vahendite kandmine stabiliseerimisreservi toimub vastavalt riigieelarve seadusele ja seda seadust on ka järgitud. "Oluline on siin aga see, et reserve kogudes peame vaatama tervikut. Ja terviku mõttes on vahe eelkõige selles, kuidas erinevaid vahendeid kriisi ajal kasutada saab. Stabiliseerimisreserv on selles kontekstis pigem viimane tagavara, mitte peamine kriisipuhver," ütles minister.

Tõniste sõnul on võimalike riskide maandamiseks, sealhulgas kriisiga toimetuleku puhuks eelkõige likviidsusreserv, millele on seatud ka miinimumtase. Rahandusministeeriumi eesmärk on tagada riigi riskide juhtimine nii, et riigil on võimalik finantseerida enda kohustusi ka kriisiolukordades selliselt, et stabiliseerimisreservi ei oleks vaja kasutusele võtta või lükates selle kasutusele võtmise võimalikult kaugele.

Tõniste märkis, et prognooside kohaselt on valitsussektori eelarve 2018. aastal struktuurses ülejäägis ja nominaalses ülejäägis kuskil 173 miljonit eurot.

"Seega on valitsuse eelarvepoliitika vastutustundlik ja struktuurse tasakaalu eesmärki ja riigieelarve seadust silmas pidades konservatiivne ja vastutustundlik," kinnitas minister. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Tallinna Sadama dividendidest kajastub vaid 46,2 miljonit eurot 2018. aasta riigieelarves tuluna ja 58,8 miljonit eurot kajastub finantseerimistehinguna, mille arvel kulusid teha ei ole võimalik, seega lisandub see automaatselt eelarve ülejäägile.

"See, kas see summa lõpuks kajastub reservide või võlakoormuse muutusena, ei muuda eelarve tasakaalu," ütles Tõniste. Tema arvates on viimasel neljal aastal jäänud Tallinna Sadama dividendid 30–50 miljoni euro vahemikku. Seetõttu pole eelarvetulude mõttes tegemist 2018. aastal erakorralise tuluga, vaid pigem tavapärase olukorraga. "Sellepärast ei saa siin põhimõtteliselt rääkida erakorraliste tulude arvel eelarvekulude finantseerimisest," ütles Tõniste.

Tallinna Sadama poolaasta kahjum oli dividendide tõttu 2,3 miljonit eurot. Riigifirma poolaasta müügitulu oli 62,1 miljonit eurot.