SEB tarbijauuringu järgi kasutaks 2000 euro vaba raha saamisel summat igapäevakulutuste katmiseks 20 protsenti inimestest. Seejuures on kahe kvartali võrdluses kasvanud inimeste hulk, kes maksaksid suurema rahasumma tekkimisel oma võlgu, ent samas kahanenud summa eest suuroste tegevate inimeste arv.
Finantskäitumise muutused viitavad tarbijate kindlustunde langusele
„Suurema summa vaba raha tekkimisel on majanduslikult kindlas kohas olevatel inimestel finantstervislik suundumus panna raha intressi koguma. See, et inimeste osakaal, kes kasutaks keskmise palga suurust rahasummat igapäevakulutuste katmiseks ja võlgade tasumiseks, on tõusnud, näitab, et liigume tarbijakindluses vastupidises suunas. Suuremate eesmärkide täitmise ja pikaajalise heaolu saavutamise nimel vaatavad tarbijad varasemast enam, kuidas lühiajaliselt palga ja kulude suhe nulli tuleks,“ avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Mida kindlamalt tajuvad tarbijad oma finantsvõimekust, seda sagedamini ollakse valmis vajaduste katmise kõrval kulutama raha ka elamustele. Tarbijauuringu kohaselt on viimase aasta jooksul välismaale reisinud eestimaalaste osakaal 38 protsenti. Seejuures reisis viis protsenti inimestest rohkem kui eelmisel aastal ning ligi neljandik eelmise aastaga võrreldes vähem.
„Mõõtsime tänavu esimest korda reisimisharjumusi kui üht võimalikku indikaatorit finantskindlusele. Vaatamata sellele, et Tallinna lennujaama statistika näitab külastatavuse kasvu, on jätkuvalt suur osa neid, kes ei saa endale reisimist lubada. Kuigi ligi kolmandiku jaoks on välisreiside tihedus jäänud samaks ning ka väike osa on reisinud varasemast rohkem, tähistavad arvestatavalt suurt näitajat eestimaalased, kes on reisimisega tagasi tõmmanud. Nõnda saab lausa 23 protsenti inimestest reisida võrreldes eelmise aastaga vähem,“ jagas Visnapuu.
SEB tarbijauuringu viis Norstat läbi 2025. aasta juunis. Küsitluses osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.
