24.07.2025 Neljapäev

Viipemaksed moodustasid teises kvartalis valdava osa kaardimaksetest

Teises kvartalis olid neli viiest Eestis tehtud kaardimaksest viipemaksed, avaldas Eesti Pank. Makseid tehti kokku 104 miljardi euro eest, mida oli 20,2 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Kaardimaksed moodustasid maksete kogukäibest 2,7 protsenti.
80 protsenti kaardimaksetest, mis teises kvartalis Eestis tehti, olid viipemaksed.
80 protsenti kaardimaksetest, mis teises kvartalis Eestis tehti, olid viipemaksed. Foto: RUP

Riigisiseste kliendimaksete käive kaardimakseteta oli teises kvartalis 58,4 miljardit eurot ja maksete arv 55,4 miljonit. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas riigisiseste kliendimaksete käive 3,1 protsenti ja arv 3,3 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes oli käive 10,8 protsenti ja arv 2,3 protsenti suurem. Riigisisesed maksed moodustasid teises kvartalis 58 protsenti kõigi makstavate maksete käibest.

Piiriüleste maksete hüppeline kasv tulenes peamiselt Eesti pankade vahendusteenustest

Piiriüleste makstavate kliendimaksete käive kaardimakseteta oli 43 miljardit eurot ja nende arv 18,1 miljonit. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas piiriüleste makstavate kliendimaksete käive 37,2 protsenti ja arv 17,2 protsenti. Möödunud kvartaliga võrreldes kasvas piiriüleste makstavate kliendimaksete käive 24,8 protsneti ja arv 2,3 protsenti.

Piiriüleste laekuvate kliendimaksete käive kaardimakseteta oli 43,9 miljardit eurot ja arv 6,8 miljonit. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas käive 38,1 protsenti ja arv 26,5 protsenti. Möödunud kvartaliga võrreldes kasvas piiriüleste laekuvate kliendimaksete käive 27 protsenti, arv aga kahanes 1,4 protsenti.

Nõnda suure piiriüleste maksete käibe kasvu peapõhjus on maksete vahendamise teenus, mida Eesti pangad osutavad muuhulgas üle-euroopalistele maksevahendajatele ning mis kasvas teises kvartalis jõudsamalt.

Piiriülesed maksed moodustasid 42 protsenti kogu makstavate maksete käibest. 97 protsenti makstavate ja 98 protsenti laekuvate piiriüleste maksete mahust tehti eurodes.

Eestlased ostsid Eestist ja välismaalt pangakaardiga kaupu ja teenuseid kokku ligi 2,8 miljardi euro eest, mida oli aastataguse ajaga võrreldes 5,1 protsenti rohkem.

Sularaha võeti Eesti pangaautomaatidest teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes välja 15,8 protsendi võrra rohkem; aastavõrdluses kahanes aga sularaha väljavõtt 3,5 protsenti. Keskmine sularahasumma suurenes aastataguse ajaga võrreldes ja oli ligi 167 eurot. Eelmises kvartalis oli keskmine summa 165 eurot.

Eestis välja antud kaartidega siinsetes müügikohtades tehtud maksete käive oli 1,9 miljardit, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 14,6 protsenti rohkem. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kasvas käive 2,2 protsenti.

Eesti pangakaartidega välismaal tehtud maksete käive jäi eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes sarnasele tasemele, olles 213 miljonit eurot. 80 protsenti kaardimaksetest, mis teises kvartalis Eestis tehti, olid viipemaksed.

Käibe järgi tehti kõige rohkem makseid toidu- ja esmatarbekauplustes 33,2 protsendiga. Majutus- ja toitlustusasutustes tehti 11 protsenti ja tanklates 6,6 protsenti kaarditehingute käibest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255