TRK 1140x140 ee gif
21.08.2019 Kolmapäev

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Eesti 15 aastat Euroopa Liidus SCANPIX
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti  arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eesti esimest 15 aastat Euroopa Liidus võib hinnata pigem positiivselt: Eesti positsioon Euroopa Liidu riikide seas on enamasti paranenud, mõõdikute väärtused aastal 2017 on võrreldes 2004. aasta väärtustega valdavalt paranenud ning suurem osa Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke oli 2017. aastaks Eestil täidetud.

Euroopa Liiduga (EL) ühinemine oli ligi kümneaastane protsess, kuid 1. mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Liitumislepingu allkirjastasid president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland.

Statistikat liikmesriikide kohta on palju ja neist valikut teha pole kerge. Blogiloo aluseks on ELi ühes olulises strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid ja Eurostati andmed.

Strateegias eesmärgid on jagatud viide valdkonda: 1) tööturg, 2) haridus, 3) teadus- ja arendustegevus, 4) kliimamuutused ja energia ning 5) vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Strateegias toodud valdkondade kaupa saame lühidalt öelda, et

  • Tööturuga seotud näitajate osas võime Eestist rääkida pigem positiivses võtmes.
  • Haridusvaldkonna näitajate osas on olukord nii ja naa – kolmanda taseme hariduse osatähtsusega on olukord pigem hea, aga koolist väljalangemine on pigem probleem.
  • Eesti oma arendus- ja teadustegevusse tehtud investeeringute osatähtsusega püstitatud näitaja kontekstis hoobelda ei saa, aga eks see teema ole probleemiks enamuses ELi riikides. Lisaks on kulude suurendamine mõõdikuna kaheldava väärtusega.
  • Kliimamuutuste ja energia valdkonnas ei ole Eestil kokkulepitud näitajate kontekstis põhjust häbi tunda. Kas valitud on olukorda kõige paremini iseloomustavad mõõdikud, ei ole Statistikaameti otsustada.
  • Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas on Eestil selged probleemid. Eesti ei ole selles valdkonnas küll ELi kehvemate seas, kuid parematest oleme üsna kaugel.
Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmine Eestis ja olukorra muutus ELs oldud aastate jooksul





Autor: Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski
Allikas: Statistikaamet

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes