48% küsitletuist ületab piirkiirust linnas ning 82% põhiteedel. Suurem osa sõidukijuhte peab oma juhtimisstiili teistest ohutumaks ning hindab oma kiirust ekslikult tegelikkusest väiksemaks. Kiiruseületamine ei ole küsitlusuuringute põhjal liiklejate arvates nii ohtlik kui joobes juhtimine, sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine või punase tulega sõitmine, teatas maanteeamet.
Piirkiiruse ületamine on maanteeameti teatel Eestis jätkuvalt peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Eelmisel aastal avastati lubatud sõidukiiruse ületamisi ligi 45 000 ja see arv kasvab pidevalt.
„Kiiruseületamine 10 km/h tähendab maanteedel olulist möödasõitude arvu kasvu, kuna kiirust ületava juhi jaoks on lubatud kiirusel eessõitev sõiduk liiga aeglane. Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Samas on sellega saavutatav ajavõit minimaalne,“ ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand pressiteate vahendusel.
Sõiduautojuht ise oma ebaadekvaatses kiiruse valikus riski ei näe ja õnnetuse korral sageli kannatada ei saa. Surmavaid või raskeid vigastusi saavad jalakäijad, kaasreisijad või -liiklejad.
Piirkiiruse eiramine mõjub doominoefektina paljudele ohukomponentidele. Aheneb juhi nägemisväli, mistõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg.
Maanteeamet tuletab meelde, et kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond neli korda. Sõites ainuüksi 90 km/h asemel 100 km/h, pikeneb kuivades teeoludes peatumisteekond rohkem kui viiendiku võrra.
Täna algab maanteeameti kampaania “Ole inimene! Jälgi piirkiirust“, mis kutsub juhte säilitama liikluses inimlikkust, mitte alluma loomalikele instinktidele ning mõistma, et kiirusepiirangutel on põhjus. 23. maini toimuva kampaania pikaajalisem eesmärk on muuta liiklejate hoiakuid ja käitumist, et kiiruseületamine oleks ühiskonnas sama taunimisväärne kui joobes juhtimine.
