Uuring selgitas ulatuslikule registriandmete analüüsile tuginedes välja noortevaldkonnas töötavate spetsialistide ligikaudse arvu, hinnates selleks 12 300 töötajat. 43 protsenti noortevaldkonna spetsialistidest töötab huvikoolides õpetajatena ja 28 protsenti treeneritena. Huvitegevuse juhendajad moodustavad 15 protsenti ja noorsootöötajad 14 protsenti valdkonna töötajate koguarvust. Seejuures on valdkonna töötajad kõrgelt haritud – 73 protsenti on kõrgharidusega, kellest omakorda pooled omavad vähemalt magistrikraadi. Samuti on kolmandikul valdkonna töötajatest noorsootöö- või pedagoogikaalane kutse. 

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamme sõnul järeldus positiivsena uuringust, et noortega töötavad spetsialistid on enamasti kõrgharitud ja väga rahul oma töö sisuga, mis ilmestab, et valdkonna vundament on tugev. "Küll aga varieeruvad piirkonniti võimalused maksta noortega töötavatele spetsialistidele väärilist töötasu, mis on ühtlasi ka peamiseks väljakutseks, millele peame leidma lahenduse koostöös kohalike omavalitsuste ja töötajate esindusorganisatsioonidega," ütles Tamm.

Uuringust nähtus, et noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad on sisemiselt kõrgelt motiveeritud spetsialistid, keda hoiab valdkonnas eelkõige soov noorte arengut toetada ja huvi eriala vastu. Enamik praegustest noortevaldkonna töötajatest näeb end ka tulevikus valdkonnas töötamas.  

Samas selgus uuringust, et vaatamata kõrgele motiveeritusele on vaja töötingimustele tähelepanu pöörata, sest uuringu järgi on pooled töötajatest viimase kahe aasta jooksul kaalunud töökoha vahetust.

Uuringust selgub, et noortevaldkonnas on palgatase oluliselt alla Eesti keskmise ning tööga kaasnevaid lisahüvesid valdkonnas tööandjate poolt üldjuhul ei pakuta. Tööandjad võiksid senisest oluliselt rohkem rakendada lisahüvede süsteemi, mis aitaks parandada rahulolematust töötingimustega ning kindlustaks töötajate püsimist valdkonnas.

Balti Uuringute Instituudi projektijuht Kats Kivistiku sõnul on ääretult oluline tegeleda töötingimuste parandamise, eelkõige kõrgem palga ja professionaalse juhtimise tagamisega, mis kindlustab valdkonna maine paranemise. "Valdkonna kõrgem maine on oluline järelkasvu, töötajate püsimise ja valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellesse saavad anda oma panuse kõik osapooled: töötaja, tööandja, esindusorganisatsioonid, omavalitsused ja ka riigi tasand. Siinkohal on võtmeroll omavahelisel koostööl," ütles Kivistik. 

Uuring põhines töötajate ja tööandjate veebiküsitlusel, ekspert- ja fookusrühmaintervjuudel ning mahukal registriandemete analüüsil.