04.05.2021 Teisipäev

Tuhandete pandeemias koondatute töötushüvitised on lõppemas

Mõttekoja Praxis analüüsi järgi on tuhandetel pandeemia tõttu töö kaotanutel töötushüvitised lõppenud või lõppemas ning lähikuudel lisandub igakuiselt tuhandeid inimesi, kellel puudub igasugune sissetulek.

Kõige enam vähendaks uuringu kohaselt töötute vaesust olemasolevas süsteemis töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine.
Kõige enam vähendaks uuringu kohaselt töötute vaesust olemasolevas süsteemis töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine. Foto: pixabay

Eesti on Praxise hinnangul COVID-19 kriisi ajal keskendunud tööhõive säilitamisele ning töötuse kasvu ennetamisele. Selleks on hüvitatud palgakulusid tingimusel, et nii hüvitise saamise ajal kui ka sellele järgnevatel kuudel töötajaid ei koondataks. Hoolimata meetmete edukusest on registreeritud töötute arv pandeemia ajal suurenenud 20 000 inimese võrra, teatas Praxis.

Praxise analüütiku Merilen Laurimäe sõnul on üks töötute toetamise võimalus pikendada ajutiselt hüvitiste maksmise kestust paari kuu võrra. "Seda on teinud ka mitmed teised Euroopa Liidu riigid ja see on töötutele antavate ühekordsete maksete kõrval olnud üks kõige populaarsem kriisimeede," märkis Laurimäe pressiteates.

Töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine kolme kuu võrra maksaks Praxise analüüsi järgi riigile eri stsenaariumites 4,75 kuni 6,25 miljonit eurot, seevastu töötutoetuse pikendamine sama perioodi võrra suurendaks kulusid ligikaudu miljon eurot.

Kõige enam vähendaks uuringu kohaselt töötute vaesust olemasolevas süsteemis töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine, mis kolme kuu jooksul tähendaks riigile üle 9 miljoni euro suurust investeeringut.

Mitmetes riikides on kohandatud ka teisi miinimumsissetuleku skeeme. Selle eesmärk on Praxise analüütiku Kaupo Koppeli sõnul tagada toetus neile, kes töötushüvitise süsteemist läbi kukuvad või kellele hüvitise maksmine lõppeb.

Kuigi 2020. aastal töötutega leibkondade toimetulekutoetuse saamine mõnevõrra kasvas, on toimetulekutoetuse taotlemine jätkuvalt pigem madal,

nentis Koppel.

Praxise hinnangul võiks ajutise kriisimeetmena kohaldada toimetulekutoetuse pakkumine registreeritud töötutele soodsamate tingimustega või määrata see neile automaatselt. 

Pikaajalise töötuse ennetamiseks võiks mõttekoja analüüsi järgi kaaluda ka aktiivsete tööturumeetmete kohandamist, et soodustada nende laiemat kasutamist ja töötute tööle naasmist. Selleks võib olla näiteks ajutine palgatoetuste tingimuse leevendamine, pakkudes seda ka lühemat aega – näiteks kuus kuud – tööta olnud inimeste tööle võtmisel. 

Praxise töötute toetamise ja vaesuse ennetamise meetmete analüüs on tehtud COVID-19 seotud majandusmõjude hindamise raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju.

Uuringu tellijaks on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes