Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on tuhandetel töötutel lähiajal töötushüvitiste maksmine lõppemas. Samas on COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu töötutel endiselt keeruline tööd leida,
selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressiteates.
Kiige ettepaneku kohaselt pikendatakse töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid 60 päeva võrra, kui üle-eelmisel kuul oli registreeritud töötuse määr kõrgem kui 8,5 protsenti. Näiteks kui registreeritud töötuse määr on augustis kõrgem kui 8,5 protsenti, pikendatakse oktoobris lõppevaid hüvitisi. Muudatus kehtib seeläbi kuni 2022. aasta veebruarini.
Töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamisega seotud kulud kaetaks ettepaneku järgi töötuskindlustusvahenditest ja töötutoetuse maksmise pikendamise kulud riigieelarvelisest eraldisest töötukassale.
Sotsiaalministeeriumi teatel planeeriti 2021. aasta lisaeelarvega valitsuse reservi samuti 55 miljonit eurot koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamise ettenägematuteks kulutusteks.
Ka mõttekoda Praxis on soovitanud töötute toetamiseks ajutiselt pikendada töötushüvitiste maksmise kestust. Praxise analüüsi järgi maksaks näiteks töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine riigile 4,75–6,25 miljonit eurot, töötutoetuse pikendamine suurendaks kulusid 1 miljoni võrra.
Töötushüvitiste ajutise pikendamise meetme idee on seotud ka sotsiaalministeeriumis väljatöötatud töötushüvitiste süsteemi korrastamise ettepanekutega, mille üheks osaks oli ka töötushüvitiste maksmine korraldada püsivalt ümber vastavalt majandustsüklitele, mis võimaldaks maksta hüvitisi pikemaajaliselt siis, kui majanduses on raskemad ajad ning tööotsimise periood on pikem ning lühemalt siis, kui töötus on väike.
